"Ajal, kui ebakindlus ja hinnad kasvavad, ei ole mõistlik teistes oludes tehtud otsust jõusse jätta," ütles peaminister ja Reformierakonna juht Kristen Michal valitsuse pressikonverentsil.

"Selle eelnõu rahandusministeerium nüüd kokku paneb ja loodetavasti järgmisel nädalal saadab ka valitsuse poole, aga põhimõtteline otsus sai täna meie poolt langetatud valitsuses," lisas Michal.

Michal lisas, et põhimõtteline otsus puudutab nii fossiilkütuseid kui ka elektri aktsiisi tõusu ärajätmist.

Aktsiisitõusude ärajäämine võiks rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvest viia kuni 40 miljonit eurot.

"Eelarvemõju on esialgsetel hinnangutel suurusjärgus 30-40 miljonit eurot ning see sõltub ka nafta hinna maailmaturu arengutest. Hetkel veel koostame majandusprognoosi, aga selle tulemusel vaatame arvutused ning mõjud üle," ütles rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos.

Küsimusele, miks ei võiks sama loogikat kasutades aktsiise langetada, vastas Michal, et eelarves selleks ruumi ei ole.

"Eelarve on siiski 4,5-protsendilises defitsiidis, nii et me peame ikkagi samm-samm haaval käituma, nii et me saame ka eelarvet paremasse positsiooni," ütles Michal.

Lähis-Ida kriisi tulemusena tekkinud hinnamuutuste täpsem mõju Eesti majandusele ja riigieelarvele selgub kevadise majandusprognoosi analüüsidest, mis valmib aprillis.

Lisaks otsustas valitsus energiahindade langetamiseks veel osaleda ka suuremate riikide tegevuses suunata naftavarusid turule, et pakkumise kasvatamisega hinnatõusu pidurdada.

"Eesti Varude Keskus osaleb selles suures varude turule suunamise operatsioonis," rääkis Michal.

Riigikogu opositsioonierakondade hinnangul on valitsuse otsus õige. Keskerakonna aseesimees Lauri Laats aga leiab, et sellest ei piisa.

"Mootorkütuste osas siis käibemaksu langetamine 13 protsendi peale ja see annaks kindlasti juba tuntava leevenduse. Oma 20 senti liitri pealt oleks kindlasti see panus, mida riik võiks kasutusse võtta," lausus Laats.

Isamaa ja sotsiaaldemokraadid leiavad samuti, et valitsuse otsus on õige, kuid neile teeb muret riigieelarve seis, kui laekumata jääb eelarvesse planeeritud 40 miljonit eurot.

"Vastutustundlik oleks iga täiendava kuluotsuse puhul näidata ka mille arvelt see tuleb. Kas valitsus kärbib täiendavalt, tõstab makse kuskil mujal? Kuidas on võimalik nii suures puudujäägis eelarves selliseid otsuseid teha?" ütles SDE aseesimees Riina Sikkut.

Isamaa esimees ütles, et kärpida tuleks valitsemiskulusid.

"Meil on praegu eelarvenõukogu hinnangul lähiajaloo sügavaim defitsiit. See tähendab seda, et täiendavalt ei ole mõtet seda süvendada. On konkreetne asi: aktsiisitõusud ära jätta, esitada samal ajal ka negatiivne lisaeelarve ja vähendada valitsemiskulusid samas mahus," sõnas Urmas Reinsalu.

Alates 1. maist 2026 peaks praeguste kavade kohaselt Eestis tõusma bensiini ja diislikütuse, kütteõlide, maagaasi ja elektrienergia aktsiis, kusjuures bensiini aktsiisimäär 5 ja diisli oma 7 protsenti.

Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) soovitas kolmapäeval paisata turule 400 miljonit barrelit naftat, et ohjeldada toornafta kiiresti tõusvat hinda, mis on tingitud USA-Iisraeli ja Iraani vahelisest sõjast. Neljapäeva varahommikul kasvas naftahind Pärsia lahes toimuvate rünnakute tõttu üle 100 dollari barreli kohta, kuid seejärel langes mõnevõrra.

Eesti kui IEA liikmesriigi panus oleks ligikaudu 34 000 tonni naftaekvivalenti. Eesti osalemine aitab kaasa globaalsete naftaturgude rahustamisele ning tarnehäirete leevendamisele. Suurema panuse kütusevarude turule andmisesse annavad suuremad riigid, näiteks Ameerika Ühendriigid ja Jaapan.

Detailsed otsused, milliseid kütusevarusid, millises mahus ja mille aja jooksul müüakse teeb valitsus lähinädalatel. Varud soetatakse tagasi siis, kui turuolukord on stabiliseerunud.