Otsus puudutab aktsiisitõuse bensiinile ja diislikütusele, kütteõlidele ning maagaasile ja elektrile. Näiteks hoiab see nii bensiini kui ka diislikütuse hinna ligi neli senti liitri kohta madalamana. See aitab leevendada kütuse maailmaturu hinnatõusu mõju lõpptarbijale. 

"Kiire ebakindluse ja hinnatõusu ajal pole mõistlik jõustada aktsiisitõusu, mis otsustati hoopis teistsugustes tingimustes," ütles rahandusminister Jürgen Ligi. 

Rahandusministeeriumi pressiteates seisab, et kodumajapidamiste jaoks tähendab see igapäevaste transpordi- ja eluasemekulude kasvu pidurdumist. Ettevõtete jaoks, eriti transpordi-, põllumajandus- ja tööstussektoris, aitab see hoida kontrolli all tootmis- ja logistikakulu ning toetab seeläbi konkurentsivõimet.

Aktsiisitõusu ärajätmine toob kaasa riigieelarve tulude vähenemise – hinnanguliselt umbes 36 miljonit eurot 2026. aastal ja 20 miljonit eurot 2027. aastal. 

Katteallikad selguvad pärast rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi avaldamist 2. aprillil. Sellele tuginedes saab valitsus teha edasisi otsuseid. Eesmärk on püsida 2026. aastal kokku lepitud eelarvepuudujäägi piires, mis on 4,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist.