Pinged Lähis-Idas ja Pärsia lahe piirkonnas survestavad tugevalt üleilmset kütuseturgu ning laevaliiklus kriitiliselt tähtsal Hormuzi väinal on tugevalt raskendatud.

Umbes kolmveerand sellest kütusest, mida Eesti tanklates autodesse või veokitesse tangitakse, pärineb Poola taustaga Orlenilt ning enamik sellest omakorda Leedust Mažeikiai rafineerimistehasest. Ülejäänud veerand kütustest imporditakse aga Soome Nestelt, kellel on rafineerimistehas Porvoos.

Varude keskuse juhatuse liige Priit Enok rääkis ERR-ile, et seni pole Orlenil ega ka Nestel tarneraskusi esinenud.

"Orlen on kinnitanud, et praegu [kolmapäeva pärastlõunal – toim.] neil kõik tarned toimuvad plaanipäraselt. Meie piirkonna ettevõtted ei ole ka nii selges sõltuvuses ühest tarnekanalist," ütles Enok.

Enok rääkis, et sellest toornaftast, mis jõuab Eestiga seotud rafineerimistehastesse, pärineb Pärsia lahe piirkonnast umbes veerand. See ei tähenda samas, et iga neljas "naftamolekul" oleks läbinud Hormuzi väina – valdavalt saadakse kaup kätte Vahemere sadamatest.

Veerand või isegi rohkem rafineerimistehastesse jõudvast toornaftast pärineb laias laastus veel Põhjamerest ehk Norrast. Lisaks tuleb veerand veel Aafrikast ja veerand Põhja- või Lõuna-Ameerikast, selgitas ta.

Priit Enok ütles, et võrreldes Vene-Ukraina sõja alguspäevadega on piirkonna toornafta turg samas märkimisväärselt mitmekesistunud. "2022. aastal, kui nii Orleni kui ka Neste tehas võttis valdava osa toornaftast Venemaalt, siitsamast lähedalt Venemaa sadamatest, siis me olime palju rohkem sõltuvad ühest tarnijast," ütles ta.

Varude keskuse juhatuse liige rääkis, et tegelikult on Eesti aga vaid väike kivikene suurest üleilmsest süsteemist ning see, mis toimub kütuste turul, sõltub praegu eeskätt sellest, mis toimub Lähis-Idas.

Enok: 50-protsendise tõenäosusega avavad riigid oma kütusevarud

Enok, kes on ühtlasi ka rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) energiajulgeoleku ning energiaturgude komiteede esimees, rääkis, et maailma naftaturgudel toimuv on praegu niinimetatud kollases stsenaariumis. See tähendab, et toornafta hinnad on küll tõusnud, kuid üleilmsel turul naftast praegu puudujääki ei ole.

"Kui me tõesti näeme energiaagentuuris, et füüsiliselt on probleem juba selline, et barreleid hakkab turul puudu jääma, siis meil on võimekus reageerida olemas. Sellel nädalal seda otsust aga tõenäoliselt ei tule. Me hindame esmaspäeval uuesti ja ma arvan, et see tõenäosus, et me otsustame järgmisel nädalal varud vabastada või ühiselt kasutusele võtta, on kuskil 50-50. See kõik sõltub aga selle sõjalise konflikti jätkumisest," rääkis Enok.

Kui rahvusvahelise energiaagentuuri riigid peaksidki otsustama võtta tarneraskuste ennetamiseks kasutusele riiklikud kütusevarud, siis oleks sarnase valikukoha ees ka Eesti. Nii nagu teistelgi, on ka Eestil umbes kolme kuu bensiini, diisli ja lennukikütuse varu.

Enok ütles, et kui teised rahvusvahelise energiaagentuuri liikmed peaksid pakkuma kütust riiklikest varudest, siis otsustaks tõenäoliselt samamoodi ka Eesti valitsus.

"Ma pigem ennustan, et kui maailmaturul on probleemid, siis see ulatub ka meieni ja meil tuleb ilmselt solidaarselt ja meie enda huvidest lähtuvalt ka tegutseda. Väga tõenäoliselt me siis varud ka kasutusele lubame," rääkis ta.

Riikide kütusevarude ühise kasutuselevõtu võimaliku ettepaneku tegemise roll on rahvusvahelisel energiaagentuuril (IEA) ning kui nii peaks otsustatama, soovitakse olla ette veendunud, et võimalikult palju liikmesriike aktsiooniga ühineb.

"Praegu sellist arutelu ega otsust energiaagentuur pole, arenguid jälgitakse ja tarnekindluse halvenedes ollakse valmis kiirelt sekkuma. Energiaagentuuri ühise varude kasutamise otsuse korral on organisatsiooni liikmesriikidel vaja teatada, kas ja millises mahus ollakse valmis riiklike varudega solidaarselt panustama. Varude vabastamist kaaludes hindavad valitsused otsuse nii poliitilist kui majanduslikku mõju," ütles Enok.

"Eesti kütuseturul praegu tarnetõrkeid esinenud pole, mistõttu pole varude kasutuselevõtmine päevakorral, sellesisulisi tegevusi ei kavandata ei varude keskuse, kliimaministeeriumi ega valitsuse tasandil," lisas ta.

Riiklikku kütust võib pakkuda ka ilma tarneraskusteta

Varude keskuse juhatuse liige rääkis, et valitsus võib otsustada pakkuda tanklatele kütust riiklikust varust isegi siis, kui meiega seotud rafineerimistehastel tarneraskusi ei esine.

Samamoodi otsustas valitsus võtta riigi vedelkütusevarust kasutusele 5000 tonni diislikütust ka näiteks 2022. aasta märtsis. Ka toona oli Eesti varustatus bensiini ja diislikütusega hästi tagatud, kuid otsusega toetati eeskätt kütuste rahvusvahelist tarnekindlust.

"Eestis ei olnud toona kohapeal defitsiiti, aga tol hetkel pidas valitsus õigeks, et oleme teiste partnerriikidega solidaarsed. Selle näite pealt võib öelda, et võib minna ka niimoodi, et meil kodus on asjad korras, aga me läheme solidaarselt ennetama puudujääki globaalsel turul," rääkis Enok.

Enok selgitas, et kui valitsus otsustaks võtta kasutusele riikliku vedelkütusevaru, siis tähendab see sisuliselt lihtsalt seda, et varude keskus ehk riik võtab üle naftatoodete maaletoojate ülesanded. "Tegemist on turupõhiste toimingutega, mis tähendab, et me müüme turuosalistele kaupa maaletoojate asemel," ütles ta.

See, millises mahus vedelkütust turule pakkuda, ei ole aga teada.

"See on juba valitsuse otsus, et kas me teeme kättesaadavaks näiteks nädalaks või kaheks nädalaks vajamineva varu. Põhimõtteliselt saavad aga suuremad müüjad suurema koguse ja väiksemad müüjad väiksema koguse, vastavalt nende varasemale turuosale," selgitas Enok.

Riiklike varude kasutuselevõtt langetaks kütuse hinda

Enok rääkis, et kui rahvusvahelise energiaagentuuri liikmesriigid otsustaksidki turule kütust oma varudest pakkuda, siis mõjutaks see kindlasti ka kütuse hinda.

"Ka täna [kolmapäevane – toim.] oli üks uudis selline, et maailmaturu hinnad ei langenud, kuna rahvusvahelise energiaagentuuri eilne [teisipäevane – toim.] koosolek ei jõudnud otsuseni. Turuosalised ootavad iga uudist ja see oleks näidanud, et turul on täiendav pakkumine. Varude kasutusele lubamine peaks seega mõjutama seda, et turul on suurem pakkumine ja hinnad võiksid kas alla tulla või vähemalt mitte tõusta. Mingit matemaatilist mudelit ei ole samas aga välja pakkuda, et kui palju see sentides või eurodes oleks," ütles ta.

Eesti strateegilise vedelkütusevaru maht on 90 tavatarbimise päeva ning seda hoiustatakse lõpptoodetes nagu bensiin, diislikütus ja lennukikütus. Valdav osa ehk 88 protsenti kütusevarust asub Eesti territooriumil. Varu peamine eesmärk on tagada riigisisene tarnekindlus olukordadeks, kui kütuseimport on häiritud.