Pingete kasv Lähis-Idas ja ohud laevaliiklusele Hormuzi väinas on avaldanud naftaturgudele tugevat survet. Kuigi Balti riigid saavad kütust füüsiliselt Poola, Leedu ja Põhjamaade rafineerimistehastest, määratakse hinnad maailmaturul.

Ehkki Balti regioonis ei ole praegu kütuse füüsilist nappust, on pinged börsidel pannud hinnad tanklates kasvama.

Eesti kaalub riigireservi avamist isegi juhul, kui kohalikku puudujääki veel ei esine. Eesti Varude Keskuse hinnangul oleks selline samm solidaarsusakt teiste Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) liikmesriikidega. 

Läti välistab sellise võimaluse praegu täielikult.

Majandusministeerium märkis Läti Televisioonile, et riigireservid on mõeldud vaid kriitilisteks kriisiolukordadeks, mil kütus pole enam füüsiliselt kättesaadav, mitte lühiajaliste kõikumiste leevendamiseks.

Läti rahandusministeerium leiab, et reservide kulutamine praeguses olukorras oleks lühinägelik otsus, kuna geopoliitiline olukord on ettearvamatu ja varud võivad osutuda elutähtsaks juhul, kui tarneahelad peaksid täielikult katkema. 

28. veebruaril alustasid Ameerika Ühendriigid ja Iisrael uusi rünnakuid Iraani vastu, mis tõi kaasa naftahinna tõusu.