"Tõenäoliselt kõik loevad lehti ja saame aru, et meil on globaalse kriisiga tegemist," lausus Eesti varude keskuse juht Ando Leppiman.

"Kohe reageerib ka hind loomulikult ja seetõttu on ka mõistlik see varu kasutusele võtta. Selleks see varu ongi loodud," ütles kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks.

Kuivõrd tankerid enam Hormuzi väina ei läbi, siis ei tööta varsti ka mitmed naftast bensiini või diislikütust tootvat rafineerimistehased. Et võimalikku kütusepuudust ära hoida, otsustasid rahvusvahelise energiaagentuuri ehk IEA riigid üheskoos eelmisel nädalal vabastada enda naftavarud.

"On tehtud otsus võtta kasutusele 400 miljonit barrelit naftatooteid, on ta siis lõpp-produktina või ta on nafta toorainena, järgmise 90 päeva jooksul," sõnas Vaks.

"Kuna Eesti on IEA liikmesriik, rahvusvahelise energia agentuuri liikmesriik, siis võib tekkida olukord, kus hoopiski see globaalse tarnehäire ja kriisi leevendamiseks tulevad rahvusvahelise energiaagentuuri riigid kokku ja leiavad, et oleks vaja kütuseid kasutusele võtta," sõnas Leppiman.

"Aasia riikides on tõsine puudujääk just molekulist ja selline kollektiivne solidaarne otsus ja liikmesriikide poolt seda varu kasutusele võtta kindlasti aitab hästi palju just seda molekuli puudujääki ka Aasia riikides," lausus Vaks.

Lihtsamalt öeldes tähendabki molekulipuudus seda, et ei ole naftat, mida töödelda. Et puudus on tekkimas Aasias ei ole juhus, sest just sealsed riigid tarbivadki Pärsia lahe naftat. Ent puuduse korral ostavad nad seda mujalt ning see lükkabki hinna üles ka meie tanklates. Sellele vastukaaluks avaski Eesti varude keskus koos teiste riikidega oma strateegilised kütusevarud vabaturule. "Impulsil" avanes harukordne võimalus meie varusid inspekteerida.

Eesti varude keskus tagab, et meil on piisavalt bensiini, diislit ja maagaasi, aga ka näiteks lennukikütust. Samas laevakütust nad varuma ei pea, sest seda toodab Eesti põlevkivitööstus isegi. Neist bensiin ja diislikütus, mida Eesti autojuhid igapäevaselt tangivad, on aastaid oma aega oodanud Muugal asuvas hiiglaslikus vedelkütuste terminalis.

"Eesti on ju kütuseid importiv riik. Me ise kütuseid ei tooda, meil ei ole rafineerimistehast, kus me saaksime bensiini, diislikütust või lennukikütust toota. Ja kuna me oleme importiv riik, siis see ongi tegelikult põhjus, miks need kütusevarud ka nii suured on - mitte ainult seadus, vaid ka tegelikult praktiline vajadus," ütles Leppiman.

Igaüks suurtest hoidlatest sisaldab kuni 10 000 tonni kütust. Sellisest kogusest piisab, et täita vähemalt 277 000 tavalise sõiduauto kütusepaagid.

Muuga sadamas, aga ka mujal Eestis, asub Eesti kütusevaru 90 päevaks. Miks just 90 päevaks? Põhjus peitub 1973. aasta naftakriisi, mille keskmes oli samuti Lähis-Ida - Yom Kippuri sõja sündmused. Tol ajal kuulutasid Araabia riigid sõja Iisraelile ning ähvardasid naftaembargoga kõiki, kes neid aitasid.

"Toonased naftat tarbivad riigid tegid selle otsuse, et nad loovad ühisorganisatsiooni, et seista vastu naftat tootvate riikide võib-olla sellisele turu manipulatsioonile või turu survele. Toonasest hetkest alates leiti, et see mõistlik tase ongi 90 päeva või kolme kuu tarbimisvaru," lausus Leppiman.

Kõiki Eesti varusid kokku liites on meil märtsi alguse seisuga kokku 51 000 tonni bensiini. See on ligi 1,4 miljonit sõiduauto kütusepaagitäit. Diislikütust, mida kasutatakse palju maanteetranspordist, on sellest ligi neli korda enam. Osta saavad seda lisaks meie kütusefirmadele ka välisriikide ettevõtted ning vastupidi.

"Tarbija ei peaks olema mures, et kas tal kütust on võimalik tarbida või kütust osta siis tanklast. Teisest küljest ta tegelikult ei pea ka sellest kuidagi pidi aru saama, et see kütus, mis talle tegelikult tanklas müüakse, on pärit riigi kütusevarudest. See protsess on ikkagi jätkuvalt tarbija jaoks sama, et ta läheb tanklasse ja ostab sealt kütust," sõnas Leppiman.

Kes selle hiiglasliku kütusekoguse kokku ostis? Vastuseks on autoomanikud ise.

"Kõik kütusetarbijad, kes lähevad tanklasse, näiteks maksavad siis väga väikese osa sellest kütusehinnast ka varumakseks. Riigi ja varude keskuse huvi on loomulikult hoida seda varumakset võimalikult madalana," ütles Leppiman.

Ehk iga kord kui tangite oma autot, siis tasute varjatult ka strateegilise kütusevaru maksu ligikaudu 20 senti iga 50 liitrise kütusepaagi pealt. Tanklatšekil seda kirjas pole, ent näiteks kodus maagaasi tarbivad inimesed leiavad selle rea enda võrgutasu arvelt üles.

Kui Eesti kütusevaru käiku läheb, siis kohe seda ei taastata. Pigem tuleb alles mõne kuu pärast laadimiskai juurde laev ning täidab varud uuesti ära. Seda hinna põhjustel.

"Kui varud on kasutusele võetud, siis tegelikult see varude taastamine või varude tagasi soetamine ei tohiks tekitada omakorda kriisi ehk seal peab olema ikkagi mõistlik aeg vahel," lausus Leppiman.

"Pigem on mõistlik seda varu tagasi osta sügisel, kui olukord tõenäoliselt on turgudel rahunenud. Meil ei ole mõtet turgu takka kütta suure nõudlusega niimoodi, et ka siis liikmesriigid hakkavad oma varu tagasi võtma ehk täna me näeme, et sügiseks võiks olukord olla rahunenud," sõnas Vaks.

"Meil on olemas 2022. aasta algusest Ukraina sõjakogemusega üks varude vabastamise otsus. Toona Eesti osales ka rahvusvahelise energiaagentuuri ühisaktsioonis. Andsime vabaturule või müüsime vabaturule 15 000 tonni kütust ja see tagasi soetamine oli sügisel ehk sinna jäi umbes kuuekuuline aeg vahele," ütles Leppiman.

Kusjuures veel mõni aasta tagasi asetses suur osa varudest välismaal, kuid sõda ja sellele järgnenud energiakriis sundis poliitikat muutma.

"Laialdase Ukraina sõja puhkemine oli selleks põhjenduseks, et neid varusid suures mahus ikkagi Eestisse hakati looma ja tooma," sõnas Leppiman.

Protsendi varude hoidmine piiri taga on kindlasti jätkuvalt mõistlik ka julgeoleku olukorrast lähtuvalt.

Praegu asetseb Eesti pinnal ligi 88 protsenti meie varudest, aga on ka mitme teise riigid varud, mille kogust ja asukohta avalikustada ei saa. Kuid Iraani sõja valguses tekib ikkagi küsimus, kas meil võib silmapiiril terendada kütusepuudus?

"Kogu selle kriisi vältel, varude keskus on nii kütuseturu osalistega kui kütuse maaletoojatega pidevas ühenduses ja meie küsimus mõnes mõttes on hästi lihtne, et kas te näete kuskil, kas siis oma rafineerimistehastele, kui me räägime maaletoojatest, või muul moel mingisuguseid probleeme kütuste tarnetega? Vastus on kõikidel juhtudel senimaani olnud, et kõik tarned on kindlustatud ja akuutset varustuskindluse probleemi hetkeseisuga ei ole. See muidugi ei tähenda seda, et seda ei peaks tulema ja selle jaoks siiski riigi tegevusvarud olemas on," lausus Leppiman.