Sõerd aktsiisitõusu ärajätmisest: otsused peaksid tuginema analüüsile

Riigil ei ole enne kevadise majandusprognoosi valmimist tervikpilti, mille alusel aktsiisimuudatusi teha, ütles rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd valitsuse plaani kohta arutada aktsiisitõusude ärajätmist. Sõerdi sõnul peaks ebastabiilses majanduskeskkonnas ootusi pigem allapoole tooma.
Praeguste plaanide kohaselt peaks 1. maist tõusma nii kütuste kui ka elektriaktsiis, kuid neljapäeval hakkab valitsus arutama võimalusi Lähis-Ida kriisi tõttu järsult tõusnud kütusehindade mõju leevendamiseks, sealhulgas aktsiisitõusude ärajätmist.
Aivar Sõerd (Reformierakond) ütles ERR-ile, et valitsuse tasemel aktsiisimuudatuste arutamine on mõistetav, kuid küsimus on selles, kuidas riigi rahandust juhitakse ning millisele analüütilisele materjalile tuginedes otsuseid tehakse.
Sõerd tõi välja, et majandusprognoosi mõttes puudub praegu tervikpilt, mis aga tuleb varsti, sest aprillis avaldab rahandusministeerium oma kevadise majandusprognoosi.
"Küsimus on selles, kui tõsiseltvõetav see otsuste tegemine riigi rahanduse mõttes on. Ühest küljest võib üsna suure tõenäosusega prognoosida, et kuna kütuse maailmaturu hinnad tegid järsu hüppe ülespoole ja need hinnad jõudsid kiiresti ka meie jaemüügihindadesse, siis kõrgematelt hindadelt laekub rohkem käibemaksu, seda võib arvata suure tõenäosusega," ütles ta.
Teisest küljest on Sõerdi sõnul majanduskeskkond ettearvamatu ja pole teada, millised on selle kriisi mõjud majandusele tervikuna.
"Üldiselt sellises ebastabiilses keskkonnas tuleks hoopis ootusi allapoole hinnata ja meie selle aasta eelarves kavandatud puudujääk on ju maksimumi piires," tõdes Sõerd.
Rahanduskomisjoni liige tõi välja, et kui majanduskonjunktuur terves Euroopas paraneb, mõjutab see ka meie riigi rahanduse seisu, aga kui olukord muutub ja Euroopa Keskpank peab hakkama inflatsiooni ohjeldamiseks rahaturu intressimäärasid tõstma, siis on küsimus, milline on selle mõju majandusele.
Seega on praegu teada ainult see, et kõrgematelt kütusehindadelt laekub rohkem käibemaksu, aga puudub tervikpilt, mida ei saagi olla, enne kui majandusprognoos pole valmis saanud.
"Nii et küsimus on riigi rahanduse tõsiseltvõetavuses ja selles, kas riigi rahanduse mõttes otsuste tegemine tugineb tervikpildile ja analüütilise materjalile ja numbritele," nentis Sõerd.
Ta lisas, et küsimus on ka riigi rahanduse tõsiseltvõetavusest ja ennustatavusest, sest majandus- ja maksukeskkonna stabiilsus on omaette väärtus.
Toimetaja: Karin Koppel








