Rahandusministeerium andis sel nädalal rahanduskomisjonile ülevaate 2025. aasta eelarve ülejääkidest, mis esialgsetel andmetel ulatuvad kahe miljardi euroni. Sõerdi sõnul jaguneb see summa kaheks suuremaks plokiks, millest lõviosa ehk 1,58 miljardit moodustavad tuludest sõltuvad kulud.

Selles summas on omakorda Euroopa Liidu toetused, ligi 700 miljonit eurot CO2 kvoodimüügi tulud, väiksemates summades omatulud ning kodumaised toetused. Lisaks on 390 miljoni euro ulatuses piirmääraga eelarvejääki ehk summasid, mis on eelarves fikseeritud, kuid jäid aasta jooksul välja maksmata. See summa on võrreldes üle-eelmise aastaga vähenenud, rõhutas ministeerium komisjonile.

Sõerd selgitas, et selliste jääkide tekkimine on probleem, mis viitab vigadele planeerimises: "See on eelarve planeerimise täpsuse küsimus. Muidugi näitab see ka Euroopa Liidu rahade planeerimise keerukust. Ministeeriumid võtavad ambitsioonikaid plaane EL-i rahade osas, aga ei suudeta hankeid õigeaegselt läbi viia ja menetleda ning Euroopa Liidu eelarvest vahendeid taotleda. See on võimekuse küsimus."

Eriti tugevalt joonistuvad jäägid välja neis valdkondades, kus mängus on suured välisvahendid ja riigikaitselised investeeringud. Sõerdi sõnul on suurem osa ülejääkidest koondunud siseministeeriumisse, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse, aga ka haridus- ja teadusministeeriumisse.

Samuti jäi vahendeid märkimisväärselt üle kaitseministeeriumil, kus riigihangete ja tarnete ajastamine mängib kriitilist rolli.

Kuigi investeeringute jääk on püsinud 60 miljoni euro tasemel, mis on sarnane 2024. aastaga, on Sõerd kriitiline just selle suhtes, kas ja kuidas kasutamata jäänud miljardid mõjutavad riigi püstitatud eesmärke. Ta rõhutas, et praegune tegevuspõhine eelarvemudel ei täida oma eesmärki, kui raha seismajäämist ei seostata tulemustega.

"Mina tahan eelkõige vaadata, milline on pilt programmide lõikes, sest meil on nüüd tegevuspõhine eelarve. Küsisin seda ka komisjoni istungil. Kui programmide lõikes on näha, et mõnes programmis jäävad suured summad kasutamata, siis peab see ju mõjutama tulemusnäitajaid ja mõõdikuid. Ma arvan, et seda tegelikult väga ei vaadatagi. Mina tõstatasin selle küsimuse ja rahandusministeerium pani selle kirja ning lubas arvesse võtta," rääkis Sõerd.

Rahanduskomisjoni soov on, et ministeeriumid näitaksid ülekantavate vahendite seletuskirjades ära ka selle, kui palju kasutamata summad mõjutasid tulemusnäitajaid.

"Need peavad ju mõjutama. Varasematel aastatel ei olnud see üldse teemaks, aga nüüd on rahanduskomisjon hakanud seda küsima. Milleks seda tegevuspõhist eelarvet üldse teha, kui keegi ei vaata, kuidas kasutamata rahad mõjutavad tulemusnäitajaid?" rääkis Sõerd.

Vastates küsimusele, kas jäägid saab täiel määral järgmisesse aastasse üle kanda, vastas Sõerd, et tegelikult peaks rahandusministeerium neile numbritele sisse vaatama. "Võib-olla päris kõike ei tohikski üle kanda," sõnas Sõerd.

Täpsem pilt sellest, millised konkreetsed programmid ja tegevused enim viibisid, selgub neljapäeval, kui ministeerium avaldab detailsemad andmed.

Aprilli keskpaigas on aga oodata rahandusministeeriumi kevadprognoosi.

2024. aastal jäi kasutamata 2,14 miljardit eurot.