Riigieelarves on nii 2025. kui ka 2024. aastal jäänud kasutamata üle kahe miljardi euro. See tähendab, et iga kümnes euro, mis valitsus plaanis kulutada või investeerida, on jäänud tegelikult kasutamata.

Rahandusministeeriumi finantstalituse juhataja Viola Mäemurd ütles ERR-ile, et tegelikult on olukord nüansirohkem.

Nimelt moodustab kahest miljardist umbes kolmandiku ehk 618 miljonit eurot süsihappegaasi kvoodi müügist saadud tulu. "CO2 puhul näidatakse kogu meile laekunud kvoodimüügitulu täna eelmise aasta kasutamata eelarvena, kuigi valitsus otsustas sügisel septembris, millisteks projektideks seda raha järgnevatel aastatel kasutatakse," rääkis Mäemurd.

Samamoodi kajastuvad jäägina ka 874 miljonit eurot välistoetusi, näiteks Euroopa Liidult saadud raha, mida riik on tegelikult algusest peale plaaninud kulutada pikema aja ehk mitme aasta jooksul.

Sellest rahast, kus riigikogu oli konkreetselt öelnud, et see oli tõesti mõeldud eelmiseks aastaks, jäi kasutamata esmastel andmetel 390 miljonit eurot. Seda on umbes kolmandiku võrra vähem kui aasta varem ning see summa on viimase kuue aasta väikseim.

"Näiteks vähendas eelarvejääki see, et eestikeelsele haridusele ülemineku eelarve planeeriti eelmise aasta sügisel õigetele aastatele ehk sinna, kus need kulud tekivad. Kuna jäägid on olnud kaks aastat fookuses, on valitsemisalad teinud selle nimel ka tööd, et neid vähendada," ütles Mäemurd.

Kuna see kõik tekitab segadust, siis plaanib rahandusministeerium jäägi arvestamise metoodikat muuta.

Tulevikus oleks kasutamata raha vaid see, mis tõesti oli mõeldud konkreetseks aastaks ja mis jäi kasutamata. Mitte enam see, mille kasutamiseks on tegelikult veel aega.

Mäemurd ütles, et uutmoodi arvutades võiks ka selle raha hulk, mis riigieelarves on jäänud kasutamata, märkimisväärselt väheneda. Päris nulli jõudmine ei ole mõeldav, kuid väiksem võiks tema sõnul jääk siiski olla.

"Mida suurem on jääk, seda enam on meil vaja maksutulu kokku koguda, et neid kulusid katta. Kui see piirmääraga jääk oleks väga suur, siis me korjaksime raha riiulisse ega kasutaks seda sellel aastal ära. Seetõttu oleks mõistlik hoida jääki optimaalsena, et maksukoormus oleks riigile jõukohane. [...] Täiesti nulljääki me ei planeeri, aga eesmärk oleks, et ministrid juhiksid teadlikult oma eelarve täitmist ja jääki ning hoiaksid selle võimalikult madalal tasemel," lausus ta.

Mäemurd selgitas, et selle 390 miljoni euro osas, mille riigikogu oli plaaninud eelmisel aastal kulutamiseks, otsustab nüüd iga minister eraldi, mida ta oma valdkonnas selle kulutamata jäänud rahaga peale hakkab. Need otsused tehakse mai lõpuks.

Minister võib otsustada näiteks, et eelmisesse aastasse plaanitud tegevused lõpetatakse hoopis sellel aastal ehk eelmisesse aastasse plaanitud raha kulutatakse sel aastal ära.

Samamoodi võib minister otsustada, et osa eelmisel aastal kasutamata jäänud rahast jääbki kasutamata. See tähendab, et plaanitud tegevus jääb tegemata või siis on see odavam kui algselt arvatud. Kui osa rahast jääb kulutamata, siis muutuks selle võrra väiksemaks ka eelmise aasta riigieelarve puudujääk.