Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets tõi välja, et prognoosi järgi on järgmisel aastal riigirahanduse seis halvem kui varem prognoositi.

"Majandusprognoos hoiatas taaskord riigirahanduse halva olukorra eest. Eelarve puudujääk tõuseb 2027. aastal rekordilise 4,9 protsendini SKP-st ja jääb 4,5 protsendi ehk lubatud maksimumi juurde ka järgnevateks aastateks. /.../ Siin on Reformierakond käitunud vastutustundetult. 2026. aastal jõustunud maksumuudatustega viidi eelarve sügavasse miinusesse. Tuletasin peaministrile pidevalt meelde, et headel aegadel tuleb raha koguda, et kriisides reageerida. Nüüd seda võimalust eelarveliselt sisuliselt ei ole," märkis Läänemets.

Eelarve kehv seis tähendab ka seda, et riigil ei ole võimalust tõsta ka järgnevatel aastatel õpetajate, politseinike, päästjate palku, suurendada ülikoolides õppekohtade arvu või investeerida majandusarenguks olulistesse tegevustesse, lisas ta.

Läänemets osutas ka, et 450 miljonit eurot intresse ja püstloodis kasvav võlakoormus on ohtlik rahanduspoliitika. "Sellises olukorras ähvardab järgmine majanduskriis paisata Eesti rahanduse seisu, mis annab valusa löögi meie majandusele," ütles ta.

Läänemets märkis, et majandusprognoos näitab, et ilma valitsuse reageerimiseta teeb kütusekriis perede elu kallimaks ja pidurdab majanduse arengut kui midagi ette ei võeta.

Reinsalu: ilma laenurahata oleks majandus jätkuvalt languses

Isamaa juht Urmas Reinsalu ütles prognoosi kommenteerides, et valitsus prognoosib oma tegevuse tulemina ainuüksi järgmise kolme aasta jooksul uut, täiendavat defitsiiti veel ligi miljard eurot ning et sellise prognoosi peale peaks rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) poliitikast lahkuma.

"Kokku kasvab riigivõlg Euroopa kiireimas tempos aastaks 2030 üle kuue miljardi euro ehk 24,1 protsendilt vastavalt 39 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Siseriiklikud eelarvereeglid on täies mahus tühistatud, kuid ka Euroopa reegleid rikub praeguse prognoosi eeldusel valitsuse plaanitud kulupoliitika enamikul aastatel," märkis Reinsalu.

Reinsalu sõnul tänavune eeldatav majanduskasv, 2,3 protsenti, rajaneb laenurahal, millega suurendatakse eelarvekulusid.

"Ilma laenurahata oleks majandus jätkuvalt languses. See on võlgu võetud majanduskasv, mis tegelikkuses isegi täies mahus ei realiseeru, sest väljavaated on ahtad," ütles ta.

Reinsalu sõnul on riigi rahanduse korrastamine sildi all tekitatud hoopis kaos ning sellest väljatulek on raske ja keeruline ülesanne.

"Esmalt tuleb probleemi tunnistada. Siis tuleb venitusteta teha negatiivne eelarve ning samal ajal loobuda valitsuses positiivse lisaeelarve ideest. Samal ajal tuleb riigi rahandus muuta uuesti juhitavaks, likvideerida sadade miljonite  ulatuses eelarve aasta lõpu ülejäägid ning kiiresti kokku panna uus eelarve raamseadus," lausus ta.

Perling: ilma negatiivse eelarveta liigub riigirahandus huku kursil

Parempoolsete juht Lavly Perling märkis, et kui rahandusministeeriumi majandusprognoosiga koos ei tule ettepanekut negatiivseks riigieelarveks, liigub Eesti riigirahandus hukukursil edasi. 

"Ajal, mil Reformierakond räägib valimiste eel lisaeelarvest, millega kulutaksime veel rohkem, tuleks tegelikult riigi kulusid koomale tõmmata. See on ainus lahendus, mis tõmbab pidurit Eesti perede aina suurenevale võlakoormusele," ütles Perling.

Perlingu sõnul tuleb arvestada, et kuigi järgmisel aastal jääb 4,9-protsendide defitsiit Euroopa Liidu ajutiste reeglite järgi lubatu piiresse, siis ühel hetkel langeb euroliidus lubatud eelarvepuudujääk taas kolme protsendi peale.

"Kui tänased riigijuhid üle igasuguse mõistliku piiri kasvavaid kulusid kohe kärpima ei asu, kaotame oma iseseisvust ise oma rahaasjade üle otsustada ning seda hakkavad tegema külalised rahvusvahelistest finantsasutustest," lausus ta.

"Kokkuvõttes, negatiivne riigieelarve on möödapääsmatu. Selge, et see on aasta enne valimisi valus, aga Eesti tuleviku võtmes on see möödapääsmatu," lisas Perling.