Eesti 200 esimees ja haridusminister Kristina Kallas ütleb, et järgmise aasta riigieelarves ei ole ruumi uute kulutuste tekitamiseks.

"Aga see oli ka teada meil, kui riigieelarve strateegiat tegime. Nii, et ega meil seal uusi üllatusi ei olnud. Kuna nüüd on majandusprognoos natuke allapoole lükatud, siis on natuke olukord keerulisemaks läinud riigieelarve vaatest, aga see on meil olnud pikka aega kõige suurem väljakutse, et me ei kuluta üle," ütles Kallas.

Kallase sõnul on näiteks maksutõusu teemad laualt maas. Prognoosi järgi pöördub majandus sel aastal selgemale kasvule, aga samal ajal püsib ebakindlus. Kallase sõnul arutas valitsus neljapäeval üldisemalt järgmise aasta eelarvet.

"Seoses kaitsekulude tõusuga on riigieelarveliselt meil väga suured väljakutsed. See on nii tervishoiu, kui hariduse, kui kultuuri jaoks ikkagi keeruline sellepärast, et see tähendab, et ka elukalliduse tõusuga kaasnevalt riigieelarvelised kulud samaväärselt kasvada ei saa," lausus Kallas.

Riigikogu opositsiooni arvates tuleks valitsusel asuda riigi rahalist seisu parandama kohe praegu. Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütleb, et koostada tuleks uus riigieelarve baasseadus ja negatiivne lisaeelarve.

"Vaatame ja õpime ka Soome poliitikutelt, kes on ka oma rahandusega jännis pikas vaates. Nemad saavutasid parlamendis poliitikaülese kokkuleppe, mis on kuue aasta vaates kuni aastani 2033, mis on nende rahanduspoliitiline väljavaade," ütles Reinsalu.

Millised peaksid olema kärped järgmise aasta riigieelarves ning mida peaks konkreetselt tegema maksudega, seda Reinsalu täna ei öelnud.

Lauri Laats Keskerakonnast ütleb, et kärpida tuleks valitsemiskulusid. Samuti võiks tema sõnul kehtestada pangamaksu. Majanduse elavdamiseks tuleks tema sõnul vähendada ajutiselt käibemaksu

"Kui me tarbimist ei elavda, siis majandustõusu meil ei ole oodata ja läbi selle meil ei ole oodata ka täiendavaid tulusid ka riigieelarvesse, sest inimeste ostukindlus on väga madal ja siis ei parane eelarves ka olukord ja me jääme sinna lõksu," sõnas Laats.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Lauri Läänemetsa sõnul väikesed kärped ei aita ning maksutõus käiks keskmisele perele üle jõu. Tema sõnul võiks järgmise aasta eelarve puhul sõnastada eesmärgid ja küsida ekspertidelt nõu.

"Ma arvan, et eksperdid võiksid välja pakkuda kaks, kolm versiooni, mille vahel valida," lausus Läänemets. Näiteks astmeline tulumaks ei oma Läänemetsa sõnul majandusele ja inimeste toimetulekule negatiivset mõju. "Ka see võib olla üks variant," ütles ta.