"Ma üldiselt olen endiselt selle juures, et mina toetan president Karist ja ma arvan, et Karis võib ka sellega arvestada, aga ta peab ikkagi mainima või otsustama oma kandideerimise," ütles Michal ning lisas: "Kui tal on olemas erakondade toetus, siis Reformierakonna taha see valimine küll ei jää."

Reformierakond: peame veel lõplikud otsused tegema

Õnne Pillak ei öelnud aga selgelt välja, kas Reformierakonna fraktsioon toetaks presidendikandidaadina just Karist.

"Me fraktsioonis ei ole selliselt veel ühtegi kandidaati arutanud. Eks me enda sees veel peame need lõplikud otsused tegema. Aga see ju tegelikult ei ole uudis, me oleme ju öelnud ka varem, et Alar Karis kindlasti on tugev kandidaat ja kui on olemas 68 häält riigikogus, siis meie taha ei jää tema presidendiks valimine," ütles Pillak.

Praegu on lubanud Alar Karise kandidatuuri toetada Isamaa ja Keskerakond. Koos Reformierakonnaga annavad nad kokku 52 häält, koos fraktsiooni mittekuuluvate saadikutega 57 häält. Seega oleks vajalikud ka Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna hääled. Sel juhul tuleks kokku 74 häält. EKRE on lubanud esitada oma kandidaadi.

Eesti 200 tahab veel kandidaate näha

Eesti 200 fraktsiooni esimehe Toomas Uibo sõnul on Eestile hea kui presidendikandidaatide seas on valikuvõimalus. 

"Seda ma ei oska öelda, mis Reformierakonnas on. Aga Eesti 200 on öelnud, et me kindlasti ei välista Alar Karist mitte kuidagi, aga me tahame näha rohkem kui ühte kandidaati Eesti presidendi ametikohale," ütles Uibo.

"Me ei ole absoluutselt arutanud mitte ühtegi nime. Kõik need, mis on ajakirjanduses kõlanud, on lihtsalt spekulatsioonid, inimeste arvamused ja sinna me alles jõuame," lisas ta.

"Ma olen nõus, et see on natuke nagu muna ja kana mäng praegu. Üheltpoolt president (Alar Karis) öelda, kas ta kandideerib ja siit majast ei soovita otseselt siduda ennast ühe ja ainsa nimega," rääkis Uibo.

Uibo sõnul käivad praegu ettevalmistavad läbirääkimised vanematekogus. "Me jõuame protseduuriliselt ühel hetkel sinna, kus me hakkame arutama ka nimesid. Ja selleks ajaks on võib-olla ka Eesti 200-l oma kandidaat pakkuda, aga täna me ei ole seda arutanud," ütles Uibo veel.

Eesti 200 esimees Kristina Kallas keeldus kolmapäeval presidendivalimiste teemal erakonna seisukohta andmast.

Sotsid: Karist ei peaks nii vara surve alla panema

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles, et Reformierakonna toetus Karisele ei ole sugugi kindel. Küll aga märkis ta omakorda, et sotside taha Karise tagasivalimine ei jää.

"Sotsiaaldemokraadid on ühe korra Alar Karist toetanud presidendivalimistel ja me oleme öelnud, et meie taha kindlasti see küsimus ei jää. Kui Reformierakond oma seisukoha ühel hetkel kujundab, siis on võimalik öelda, kuidas lõpuks presidendivalimised võiks lõppeda," ütles Läänemets.

"Lõppkokkuvõttes on võimalik leppida kokku kandidaadis, kelle osas on ühisosa võimalikult suur. /.../ Tänasel hetkel me oleme sellest teadmisest väga kaugel, kelle peal see ühisosa võiks olla," lisas Läänemets.

Läänemetsa sõnul ei ole Alar Karise nii vara surve alla panemine kõige õigem. "Tänane president saab oma seisukoha kandideerimise osas öelda siis, kui tal on mingisugune kindlus olemas. Ta ei saa seda öelda siis, kui erakonnad ise ei suuda seda välja hääldada. Ja pigem ma julgen arvata, et selline kokkuleppe kindlus, mida ka Alar Karis soovib teada, saabub suvel," lausus Läänemets.

Sotside ja Reformierakonna SMS-i tüli

Teisipäeval teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Tanel Kiik, et Reformierakonna peasekretär Kristo Enn Vaga saatis talle SMS-i, milles pakkus välja kolm võimaliku presidendikandidaadi nime, et sotsid need ise avalikkusele välja käiksid. Need nimed olid Marina Kaljurand, Riina Kionka ja Ülle Madise.

Kristo Enn Vaga sõnul ei oodanud nad sotsidelt nende nimede välja käimist, vaid sõnumivahetuse eesmärk oli arutada tugevate naiskandidaatide üle.

"Sellist asja ei ole olnud. Ei ole kuidagi eluliselt usutav, et reformierakondlane pakub sotsiaaldemokraatidele Marina Kaljuranda, kes on sotside liige," ütles Vaga.

Seejärel ütles Vaga, et sotsid küsisid jaanuarikuus toetust Marina Kaljurannale (SDE).

Reinsalu: Reformierakond tahab sotse valitsusse

Isamaa esimees Urmas Reinsalu kommenteeris kolmapäeval sotsiaalmeedias, et Marina Kaljuranna võimaliku kandidatuuriga üritas Reformierakond sotse valitsusse kaasata.

"Usun, et see arutelu oli seoses Reformierakonna püüdega kaasata sotsid valitsusse. Selleks ajendas Kristen Michalit omakorda hirm avastada ennast lähiajal vähemusvalitsuse juhina, kes umbusaldusavaldust üle ei elaks.
Sotse ilmsesti peibutati siis neile potentsiaalselt kuuluva presidendi kohaga," sõnas Reinsalu.

Reinsalu rääkis, et reformierakondlased pidasid vajalikuks kaks tundi pärast 26. veebruari vanematekogu nõuda sotsidelt oma kandidaadi esitamist.

"Sotsid pidid välja lihtsalt käima varikandidaadi, kes oleks olnud "malakas" Alar Karise tasalülitamiseks, et järgmises faasis jõuda juba uue agenda juurde.
See olnukski Reformierakonna vaates sotside mure blokeerida Alar Karise võimalik toetamine. Reformierakond vaatas seda elemendina sotside valitsusse toomise operatsioonist. Olin sellest Reformierakonna taotlusest sotsidele varikandidaat üles seada teadlik juba 26. veebruari õhtul, mistõttu võin tõdeda, et Lauri Läänemetsa väited on nüüd eluliselt usutavad. Sotsid oma poliitilistel kaalutlustel selle diiliga kaasa ei läinud ning see paljastus nädala alul loetud tundidega," lausus Reinsalu.