Rahandusminister Jürgen Ligi ütles neljapäeval kevadise majandusprognoosi esitlusel, et ilma teevad tegurid nagu julgeolek ja ebakindlus.

"Majanduse olukord on iseenesest olnud hea, majanduskasv on kiirenenud, hinnatõus küll ka, aga need edenemised on viimasel ajal olnud loodetust väiksemad," sõnas Ligi, tuues põhjuseks Lähis-Ida konflikti.

Prognoosi järgi pöördub Eesti majandus sel aastal kasvule, kuid väliskeskkonna ebakindlus püsib suur. Kui eelmisel aastal kasvas reaalne SKP 0,6 protsenti, siis 2026. aastal ootab rahandusministeerium majanduskasvu kiirenemist 2,3 protsendini. 

"Kasvu toetavad eratarbimise taastumine, paranev välisnõudlus ja valitsussektori investeeringud. Samas sõltub edasine areng olulisel määral väliskeskkonnast, eelkõige energiahindadest ja geopoliitilistest riskidest. Riigieelarve ei saa siin abiks olla, sest defitsiit on lubatu piiril ja vajab ise vähendamist," lisas Ligi. 

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe ütles, et kui Lähis-Ida kriisi esimestel nädalatel ei tundunud olukord maailmas nii pessimistlik, siis ajaga on pessimism kasvanud just selles osas, et see probleem võib osutuda pikaajalisemaks.

"Ebakindluse tase on võrreldav 1970-ndate naftakriisiga," sõnas Lättemäe.

Majanduskasvu veab eelkõige eratarbimise taastumine, mida toetavad tulumaksumuudatused, aeglustuv hinnakasv ja paranev kindlustunne. Ühtlase maksuvaba tulu kehtestamine 700 euro ulatuses kuus tõstab keskmist netopalka. 

Investeeringute kasvu toetavad lähiaastatel peamiselt valitsussektori kulutused riigikaitsesse ning Rail Balticu rajamisega seotud investeeringud. 

"Investeeringud on 2026. aastal rekordtasemel – 7,9 protsenti SKP-st," tõdes rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos.

Eksport ja välisnõudlus taastuvad järk-järgult. Pärast kaheaastast langust pöördus eksport 2025. aastal taas kasvule ning Eesti ettevõtted suurendasid oma turuosa. Edaspidi on oodata ekspordi kasvu liikumist kooskõlas välisnõudlusega. 

Tarbijahinnad kasvavad käesoleval aastal prognoosi kohaselt neli protsenti. Põhistsenaariumis inflatsioon järgnevatel aastatel aeglustub, kuna toidu ja teenuste hinnatõus pidurdub. Samas püsib risk, et energiahindade kiirem tõus võib hinnakasvu oodatust kõrgemal hoida. 

Keskmine brutopalk kasvab tänavu ligikaudu viis protsenti ning palgakasv järgnevatel aastatel aeglustub. Maksukoormus langeb sel aastal ühtse maksuvaba tulu kehtestamise tulemusel ning stabiliseerub järgnevatel aastatel. Eesti maksukoormus jääb Euroopa Liidu keskmisest oluliselt madalamaks. 

"Sellel aastal on maksukoormus 35,9 protsenti, see jääb Euroopa keskmisest, mis on umbes 40 protsenti, allapoole," sõnas Klaos.

Kriisidega toimetulekuks napib raha

Riigi rahanduse olukord on lähiaastatel pingeline. Eelarvepuudujääk suureneb tänavu 4,3 protsendini SKP-st. Valitsussektori võlakoormus kasvab prognoosi kohaselt lähiaastatel kiiresti, ulatudes 2030. aastaks 39 protsendini SKP-st. 

Riigi rahanduse olukord on lähiaastail pingeline ning Klaos tõdes, et kui liigume eelarvereegli piiril, on meil kriiside korral vähe vaba raha, mida reeglite piires kasutada.

Kui võrrelda värsket prognoosi riigieelarvestrateegiaga, siis kasvanud on käibemaksu tuluprognoos, põhjuseks Klaose sõnul ennekõike täiendav inflatsioon. Oluliselt on kasvanud ka juriidilise isiku tulumaks.

"2024. aasta lõpus võtsid ettevõtted välja erakordselt suures mahus dividende, umbes miljard eurot, enne kui tõsteti juriidilise isiku tulumaksumäära. Prognoosisime, et täiendav kasumi jaotamine langeb oluliselt ja ta langeski, aga oli paremal taasemel kui varem prognoosisime," tõdes Klaos.

Ka on tõusmas pankade avansiline kasum, sest euribor ja intressikulud on kõrgemad.

Riskistsenaariumi realiseerumisel võib majanduskasv sel aastal jääda 0,8 protsendi juurde ning inflatsioon kujuneda märksa kiiremaks.  

Klaos märkis, et riik on oma otsustega süvendanud ebaühtlast arengut ning kuluprognoos toob selgelt välja, kuhu on lisavahendid antud, teistes valdkondades on aga kärped või nullkasv. Seetõttu on riigil väljakutse, et erinevaid valdkondi ühtlases arengus hoida.