Eesti Panga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai rääkis teisipäeval pressikonverentsil, et määramatus on varasemast märksa suurem ning taas tuleb prognoose teha keskkonnas, kus on raske, kui mitte võimatu ennustada, kuidas järgmiste kuude jooksul väga olulistes valdkondades sündmused arenevad.

"Kui vaatame geopoliitilise riski ulatust, on see tõusnud umbes samasugusele tasemele, nagu oli 2022. aastal, mil Venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse," tõdes Kattai, kelle sõnul mõjutab see ennekõike energia hinda.

Keskpanga teatel ootavad turud nüüd energiakriisi mõjul kiiremat hinna- ja sellega kaasnevat intressitõusu.

"Kiirem hinnatõus ja sellest tulenev ostujõu aeglasem kasv ning energiakriisiga kaasnev suurem ebakindlus alandavad kokkuvõttes Eesti majanduse selle aasta kasvuprognoosi 2,8 protsendini," teatas Eesti Pank.

Samas mõjutab majandust energiaturul toimuv, mis on geopoliitilistel põhjustel prognoosimatu, mistõttu on keskpanga teatel tõenäoline, et majanduse tegelik käekäik kujuneb võrreldes värske prognoosiga nii hindade kui ka majanduskasvu poolest teistsuguseks.

Majandustsükli mõttes oleme Eestis Kattai sõnul endiselt madalseisus, aga viimasel kahel aastal on olnud suund paremuse poole. Ettevõtted raporteerivad, et majandusolud ja väljavaade on jätkuvalt paranenud, kuigi paranemiskiirus pole sama tempokas, nagu see on olnud varasemate majanduslanguste järel.

"Eesti majanduse kasvukeskkond jätkas aasta alguses paranemist. Uue energiakriisi mõju ei ole majandusaktiivsust kajastavasse statistikasse veel jõudnud, kuid erinevad näitajad kinnitavad, et enne Lähis-Ida konflikti lahvatamist püsis Eesti majandus selgelt elavnemise kursil," tõdes keskpank.

Tänavust majanduskasvu veab Eesti Panga hinnangul sisenõudlus, sest suurenevad nii tarbimiskulutused kui ka investeeringud. Kõige rohkem kasvavad riiklikud kaitseotstarbelised investeeringud, millest suurema osa moodustavad imporditavad kaubad. Seetõttu liigub selleks kulutatav raha Eestist välja ega panusta otseselt majanduskasvu. Küll aga mõjutab tulumaksuseaduse muudatus tugevasti inimeste ostujõudu ja tarbimisvõimet.

Keskmine brutokuupalk tõuseb sel aastal ligikaudu kuus protsenti, kuid keskmine netopalk kerkib efektiivse maksumäära langemise tulemusel märksa enam ehk umbes 10 protsenti.

"See tähendab, et isegi hinnatõusu arvestades suureneb reaalne sissetulek märgatavalt, mis omakorda ergutab tarbimist ja majandust tervikuna," märkis Eesti Pank.

Lähis-Ida sõja käigus kallinenud energia ja selle kaudne mõju hoiab hinnatõusu kiiremana, kui see muidu oleks olnud.

Kattai tõi välja, et kui kõrvutada praegust olukorda 2022. aasta energiakriisi ja hinnahüppega, siis praeguse kallinemise olemus on erinev, näiteks pole gaasi hind tõusnud võrreldavas ulatuses toonasega. Euroopa riikide tarnijaid on mitmekesistatud ning see vähendab nafta kallinemise mõju kogu tarbijakorvile.

"Risk kiirema inflatsiooni suunas on selgelt olemas," lisas Kattai, kelle sõnul peame valmis olema ka selleks, et inflatsioon kujuneb prognoosist nähtuvast kiiremaks.

Eesti Panga prognoosi alustsenaariumis on eeldatud, et nafta hind hakkab alates aasta keskpaigast maailmaturul odavnema. Kui see turgude eeldus paika peab, siis ulatuks Eestis hinnatõus 2026. aastal 3,8 protsendi juurde ning kahel järgneval aastal veidi üle kahe protsendi.

Müller: intressimaksed koormavad riiki üha enam

Eelarvepuudujääk ja riigivõlg suurenevad ning see tõstab riigi jaoks iga-aastaseid intressimakseid.

"Kaitsekulude kasv ja tulumaksuseaduse muudatusest tulenev tulude vähenemine on peamised tegurid, mis suurendavad valitsemissektori eelarvepuudujääki sel aastal 4,4 protsendini SKP-st," teatas Eesti Pank.

Kui valitsus ja riigikogu suunda ei muuda, siis püsib puudujääk sarnases suurusjärgus ka kahel järgmisel aastal.

"Kuigi Eesti riigivõla tase on rahvusvahelises võrdluses endiselt madal, teeb muret võla kiire kasvu jätkumine. Arvestades Eesti julgeolekuseisu pikka vaadet, demograafilist seisu ja üha suurenevaid intressikulusid, tasuks tõsiselt kaaluda, kuidas viia riigirahandus tagasi jätkusuutlikule kursile ja pidurdada laenukoormuse kasvu," märkis keskpank.

Eesti Panga president Madis Müller ütles, et oleme mõistliku piiri peal, kust riigil pole ilmselt enam laenuraha kulutamisega võimalik ega kindlasti mõistlik kaugemale minna. Juurdelaenamine on praeguseks püsiv protsess.

Eesti valitsuse võlakoormus on praegu 25 protsendi juures, kuid kiiresti jõuab see üle 30 protsendi ning Eesti riigile ja ühiskonnale on see intressimaksete näol üha suurem koormus.

"Kui proovida seda võrrelda teiste tajutavate näitajatega, mida tähendab, kui kaks protsenti eelarvetuludest maksta intressideks, siis see on umbes 600 eurot aastal 2028 iga töötava inimese kohta. Või sama palju, kui Eesti riik kulutab kogu kultuuri- ja spordivaldkonnale," selgitas Müller.

Eesti Panga soovitus riigile on Mülleri sõnul endine: riigi rahandus peaks olema suunatud puudujäägist väljatulekule, et tulud ja kulud tasakaalule lähemale tuua. Sellega seotud maksupoliitilised otsused võiksid olla hästi läbi kaalutud ja selliselt tehtud, et need liialt majanduskasvu ei pärsiks.

Kui riigivõlg kiiresti kasvab, tekib keskpanga juhi sõnul oht, et kui riiki tabab järgmine tõsine kriis, pole riigil enam võimalik reageerida ja majandusele tuge pakkuda.