Statistikaameti valitsemissektori rahanduse teenusejuht Pauline Kommer ütles, et 2025. aastal lõpetasid eelarve defitsiidiga kõik kolm valitsemissektori osa.

Sarnaselt eelnevale viiele aastale oli ka mullu suurim puudujääk keskvalitsuses, moodustades 326,4 miljonit eurot.

2025. aastal kasvasid valitsemissektori tulud 8,8 protsenti ning kulud 7,4 protsenti.

"Kuigi tulud kasvasid kuludest mõnevõrra kiiremini, siis kokkuvõttes ületasid kulud eelmisel aastal tulusid siiski 490,5 miljoni euro ulatuses, mis on 1,2 protsenti SKP-st," selgitas Kommer. 

Võrreldes 2024. aastaga vähenes keskvalitsuse puudujääk ja moodustas 326,4 miljonit eurot, kohalike omavalitsuste puudujääk kahanes samuti ja oli 95,2 miljonit eurot. Kui aasta varem oli sotsiaalkindlustusfondides ülejääk, siis 2025. aasta lõpetati 68,9 miljoni euro suuruse puudujäägiga.

Kulude kasvu mõjutasid enim sotsiaaltoetused ja investeeringud

Enim ehk 230 miljoni euro võrra kasvasid eelmisel aastal kulud sotsiaaltoetustele, sealhulgas pensionitele 183 miljoni euro ulatuses.

Investeeringud suurenesid 306,3 miljonit eurot, mille taga on eelkõige riigikaitsealaste ja infrastruktuuri investeeringute kasv.

Nii keskvalitsuses kui ka kohalikes omavalitsustes kasvasid mullu ka tööjõukulud, vastavalt 6,3 protsenti ja 3,8 protsenti, kuigi nende kasvutempo on viimasel kahel aastal aeglustunud. Sotsiaalkindlustusfondides vähenesid tööjõukulud 6,3 protsenti. 

Puudujäägi suurenemist pidurdas aasta varasemaga võrreldes 498 miljoni euro võrra kõrgem füüsilise isiku tulumaksu laekumine, mida toetasid palgakasv ning 2025. aastal toimunud tulumaksumäära tõus.

Tulude kasvu panustas ka 331,7 miljoni euro võrra suurem käibemaksu laekumine.

"Selle taga olid nii käibemaksumäära tõus kui ka hinnataseme kasv, mis suurendasid maksustatava käibe väärtust ning seeläbi ka laekuvat summat. Sotsiaalmaksu laekumine suurenes 276,9 miljoni euro võrra, peamiselt üldise palgakasvu tõttu," tõdes Kommer.

Maastrichti võlg kasvas aastaga ligi 676 miljonit eurot

Valitsemissektori konsolideeritud võlg (Maastrichti võlg) moodustas 2025. aasta lõpuks 10 miljardit eurot ehk 24,1 protsenti SKP-st, kasvades 2024. aastaga võrreldes 675,8 miljonit eurot. Valitsemissektori võlatase SKP suhtes suurenes aastases võrdluses 0,6 protsendipunkti võrra. 

Keskvalitsuse koguvõlg kasvas aasta varasemaga võrreldes 5,3 protsenti ehk 478,9 miljonit eurot, moodustades aasta lõpuks 9,6 miljardit eurot.

Peamiselt suurendas keskvalitsuse võlga riigi 500 miljoni eurone võlakirjaemissioon, mistõttu oli võlakirjakohustuste maht 2025. aasta lõpus 5,9 miljardit eurot. Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksetest tulenevalt on nende maht aastaga 5,2 protsenti vähenenud, moodustades 2025. aasta lõpuks 2,4 miljardit eurot.

Kohustused välismaailma vastu ehk välisvõla osatähtsus keskvalitsuse võlakohustustest moodustas 72 protsenti, vähenedes aastases võrdluses 1,6 protsendi võrra. 

Kohalike omavalitsuste koondvõlg oli aasta lõpuks 1,7 miljardit eurot, aastaga kasvas võlg 7,4 protsenti.

"Kui keskvalitsuses oli võla kasvu taga uute võlakirjade emiteerimine, kusjuures laenukohustuste maht kahanes, siis kohalikel omavalitsustel on olukord vastupidine," ütles Kommer ja lisas, et võla kasvu taga on uute pikaajaliste laenude võtmine, mis suurendas kohustusi 122,2 miljoni euro ulatuses.

Pikaajaliste võlakirjade maht jätkas aga kahanemist, vähenedes aastaga 6,7 miljonit eurot.

Sarnaselt keskvalitsusele kahanes eelmise aastaga võrreldes välisvõla osakaal ka kohalikes omavalitsustes, moodustades 2025. aastal 25,4 protsenti kohalike omavalitsuste võlast.

Sotsiaalkindlustusfondid ehk tervisekassa ja töötukassa valitsemissektori võlga ei panustanud.