Rahandusministeerium tutvustas enne lihavõtteid värsket majandusprognoosi, mille järgi ulatub riigieelarve puudujääk järgmisel aastal 4,9 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Puudujääk ehk defitsiit tähendab, et riik kulutab aasta jooksul rohkem raha, kui talle maksudest ja muudest tuludest sisse laekub. Puuduolev osa kaetakse tavaliselt laenurahaga, mis tähendab, et riik elab sel perioodil võlgu.

Euroopa Liidus kokkulepitud eelarvereeglite järgi ei tohi puudujääk olla kõrgem kui 4,5 protsenti. Tegelikult võib see olla veelgi madalam, kolm protsenti, kuid riikidele on 2029. aastani tehtud kaitsekulude tõstmiseks erand.

Kuigi ministeerium prognoosib 4,9-protsendist puudujääki, on riigikogu rahanduskomisjoni esimehe, reformierakondlase Annely Akkermanni sõnul nii suure eelarvepuudujäägiga eelarve vastuvõtmine siiski välistatud – see ei rikuks mitte ainult Euroopa Liidu reegleid, vaid ka riigieelarve baasseadust.

See tähendab, et kui ka poole aasta pärast hindab rahandusministeerium Eesti riigirahanduse tulevikku sellistes toonides, nagu eelmisel nädalal, seisab ees vaid kaks valikut – suurendada tulusid ehk tõsta makse või vähendada kulusid ehk kärpida. Laenata ju rohkem ei saa, sest piir on ees.

"Kui olukord Lähis-Idas ei muutu, siis tuleb rääkida kärbetest," rääkis Akkermann.

Eesti sisemajanduse kogutoodang on laias laastus 44 miljardit eurot. See tähendab, et kui ka sügisel prognoosib ministeerium järgmiseks aastaks 4,9 protsendi suurust puudujääki, peaks kulusid vähendama 0,4 protsendi võrra ehk umbes 200 miljonit eurot, ütles rahanduskomisjoni esimees.

Eeskätt käibki jutt kulude vähendamisest, mitte tulude suurendamisest. Akkermann lausus, et ta ei näe, et keegi julgeks sügisel ehk pool aastat enne riigikogu valimisi rääkida maksude tõstmisest.

"Maksude tõstmine sügisel ei ole valik kahel põhjusel. Esiteks on meie majanduskasv selline õrnake. Me loodame küll saavutada üle kaheprotsendilise kasvu, kuid kui realiseerub riskistsenaarium, et sõda Hormuzi väinas kestab, siis on majanduskasv niigi suure küsimärgiga. Majanduskasv ei ole siis ka nii kõrge, et majandus buumiks ja seda oleks vaja jahutada. Teiseks on poliitiline olukord – enne valimisi ei lähe keegi valijatele maksutõuse pakkuma. Seetõttu on meil ainuke võimalus kulusid kärpida, kui just majandus väga kasvama ei lähe," selgitas ta. 

Ligi: negatiivne lisaeelarve ei ole vajalik

Parempoolsete esimees Lavly Perling saatis teisipäeval peaminister Kristen Michalile avaliku kirja, kus viitas samuti kiiresti kasvavale riigieelarve puudujäägile ja tegi ettepaneku koostada negatiivne lisaeelarve. Sama ettepaneku tegi eelmisel nädalal ka Isamaa.

Rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) ütles aga, et rahandusministeerium töötab nii nagu varem planeeritud ning negatiivset lisaeelarvet ei ole praegu vaja.

"See on praegu propaganda, mida tehakse. Meil kaitsekulud ju kasvavad tegelikkusega võrreldes väga järsult, samas väheneb järsult maksukoormus, nii et eelarve on väga pingeline. See on aga vastavalt prognoosile ja mingeid üllatusi meie jaoks ei ole, välja arvatud see, et negatiivsed stsenaariumid sõltuvad Hormuzi väinast," sõnas rahandusminister.

Jürgen Ligi sõnul on võimalus, et riigieelarve puudujääk küündib järgmisel aastal 4,9 protsendini, mis tähendab, et riik peab olema prognoosist parem.

"Selles ei ole midagi erakordset. Kõik eelarve tegemised on rasked, soovid on suuremad ja kui prognoos on suurem kui lubatud miinus, siis tuleb ennast suruda reeglite raamidesse," vastas rahandusminister.

Ligi rääkis, et maksutõusud on see valitsus välistanud, kuid samas ei saa sügisel ka mingist kärpimisest rääkida. "Mis ta nüüd kärpimine on – see on eelarve tegemine lubatud piires. Meil ei ole ees asja, mida hakkame otsast lõikama," rääkis Ligi.

Sõerd: valitsus võiks kaaluda negatiivset lisaeelarvet

Kui Jürgen Ligi ütles, et negatiivset lisaeelarvet ei ole vaja, siis tema erakonnakaaslane, rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd jäi temaga eriarvamusele. Sõerdi sõnul võiks valitsus negatiivset lisaeelarvet tõsiselt kaaluda.

"Me ei tea, mis täna öösel Iraanis ja Hormuzi väina ümber juhtub. Võime liikuda prognoosi riskistsenaariumi suunas ja nafta hind tegelikult selles suunas praegu liigubki. Olukord võib halveneda ja riskistsenaariumi tõenäosus kasvada, kui globaalne olukord ei lahene," ütles Sõerd.

Negatiivne lisaeelarve on sisuliselt kärpe-eelarve. ERR uuris, kas Sõerdi hinnangul suurendaks või vähendaks selline eelarve Reformierakonna reitingut.

"Ma arvan, et vastutustundlik hoiak riigirahanduse suhtes tõstab erakonna poliitika tõsiseltvõetavust," vastas Sõerd.

Annely Akkermann, kes on ise samuti reformierakondlane, märkis aga, et kui valitsus pakuks välja negatiivse lisaeelarve, siis saaks see kõvasti kriitikat.

"Öeldakse, et majanduse seis on niikuinii nõrk ja Hormuzi väinast nafta ei liigu. Sellises ebakindlas olukorras on vale teha negatiivset lisaeelarvet. Kulude kärpimine võiks iga erakonna reitingut tõsta, kuid see halvendaks väljavaadet majanduskasvule. Seda me kindlasti ei taha, sest riigile on hea, kui majandus kasvab. Kui majandus kasvab, teenivad ettevõtted ja eraisikud rohkem, luuakse töökohti ja üldiselt elu edeneb," märkis Akkermann.

Ministeerium: kõrged energiahinnad suurendavad puudujääki

Rahandusministeerium nägi oma kevadprognoosis lisaks põhistsenaariumile ette ka niinimetatud negatiivse riskistsenaariumi. Seal prooviti ette näha, milliseid võib kujuneda riigirahanduse olukord siis, kui Lähis-Idas lahvatanud sõja tõttu kerkinud nafta ja energiahinnad jäävad kõrgeks pikemaks ajaks ning hakkavad leevenema alles sügiskuudel. Eeldati, et järgmised pool aastat maksab Brenti toornafta 120 dollarit barreli kohta.

Kui peaks minema loodetust kehvemini, siis väheneks riskistsenaariumi järgi majanduskasv ning kiireneks hinnatõus. Rahandusministeerium hindab, et aeglasem majanduskasv tähendab ka nõrgemat maksulaekumist ning niiviisi suureneks ka riigieelarve puudujääk.

Kui täituks rahandusministeeriumi riskistsenaarium, siis ei oleks eelarvepuudujääk sel aastal mitte 4,3 protsenti, vaid 4,9 protsenti. Järgmisel aastal aga mitte 4,9 protsenti, vaid 5,5 protsenti. Ehk siis veelgi rohkem kui eelarvereeglid lubavad.

Ministeerium nendib, et 2021.–2022. aastal tõi energiahindade järsk kallinemine kaasa majanduse mahu kasvu, kuid praegu ei pruugi see nii minna. Inimestel on vähem sääste, ei saa loota teise pensionisamba raha massilisele vabanemisele ning ka eelarvereeglite piiril tegutsevatel riikidel pole võimalust enam pakkuda majandusele seda rahanduslikku tuge mis toona.

"Kannatavad tarbimine ja kõik kindlustunde indikaatorid. Eesti on väike avatud majandus, seega kannatab ka ekspordisektor, sest tellimusi jääb vähemaks," selgitas rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhtivanalüütik Margus Täht.

Eesti Pank: kõrged energiahinnad vähendavad puudujääki

Kui rahandusministeerium näeb, et kõrged energiahinnad suurendaksid riigieelarve puudujääki, siis Eesti Pank hindab, et kõrged energiahinnad hoopis vähendaksid riigieelarve puudujääki. Seda seetõttu, et kõrgemad hinnad suurendaksid ka maksulaekumist.

"Eelarve puudujääk kujuneks kõrgema nafta hinna puhul alusstsenaariumist väiksemaks, sest kiirem hinnatõus suurendaks esmalt maksutulu, kuid osa kululiike kasvaks viitajaga, nagu juhtus ka eelmise energiakriisi ajal," viitab Eesti Pank oma prognoosis.

Eesti Pank on järgmise aasta puudujäägi prognoosimisel üldse optimistlikum. Kui rahandusministeerium prognoosib puudujäägiks 4,9 protsenti, siis Eesti Panga arvates tuleb puudujääk 4,4 protsenti.

Kui sõda Lähis-Idas jätkuks ja energiahinnad jääksid kõrgeks, siis väheneks puudujääk Eesti Panga hinnangul veelgi.

"Oluline on see, mida riik sellises olukorras teeb. Kindlasti on täiendava maksulaekumise juures ahvatlev tõsta mingeid kulutusi, võib-olla ka püsiva iseloomuga kulutusi, aga see tähendaks pikemas perspektiivis eelarve panemist veel halvemasse seisukorda. Ajutiste lisatulude vastu püsivate kulude tõstmine ei oleks hea praktika," rääkis Eesti Panga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.

Eesti selle sajandi kõrgeim eelarvepuudujääk oli 2020. aastal. Statistikaameti andmetel küündis defitsiit toona 5,4 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Ülejäägis oli riigieelarve viimati 2015. aastal.