"Riigivõlg on ületanud 10 miljardi euro piiri ning rahandusministeerium prognoosib järgmise aasta eelarvepuudujäägiks 4,9 protsenti SKP-st — ületades Euroopa Liidu lubatud 4,5 protsendi piiri," seisab Perlingu kirjas.

Parempoolsete esimees teeb mitu ettepanekut riigieelarve kulude kärpimiseks, suurimana neist soovitab ta valitsusel lõpetada eelarvekulude üleplaneerimise ja nende ületoomine aastast teise: "Eelarveaastal kasutamata jäänud riigieelarve vahendid tuleb suunata tagasi riigieelarvesse ning teha nende osas uus poliitiline otsus – näiteks kärpida tänavuse aasta eelarvet nende arvelt (kokkuhoid ligikaudu 390 miljonit eurot)."

Samuti paneb Perling ette kaotada vahetu mõjuta regionaaltoetused ja riigieelarvest makstavad põllumajandustoetused  (kokkuhoid ligikaudu 80 miljonit eurot), vahetu mõjuta EISA kaudu jaotatavad ettevõtlustoetused (kokkuhoid ligikaudu 30 miljonit eurot) ning alustada sotsiaaltoetuste vajaduspõhiseks muutmist (kokkuhoid ligikaudu 50 miljonit eurot).

"Mitmed riigisektori asutused – näiteks EIS ja töötukassa – on näidanud, et suudavad pea 20 protsenti tööjõukulusid kärpida ja kõik toimib endiselt edasi," kirjutab Perling. "Sama initsiatiivi peaks näitama kogu avalik sektor. Kärbime viiendiku tööjõudu kohtadest, kus riik praegu tööjõudu dubleerib. Näiteks haigekassa, harno, PRIA, erinevad riigi IT-majad."

Kui praegune rahandusminister ei ole võimeline neid kärpeid ellu viima, tuleks Perlingu sõnul peaministriga sarnaselt Reformierakonda esindav Jürgen Ligi välja vahetada.

"Vägagi võimalik, et üle 30 aasta vaid poliitikas tegutsenud Jürgen Ligi on kaotanud kontakti ettevõtluskeskkonnaga ning ei olegi võimeline enam väiksemaidki kärpeid ellu viima. Kuni valimisteni tuleb tuua rahandusministriks keegi, kel on hiljutisest ajast ettevõtluskogemus. Reformierakond on seda varemgi teinud, seekord on seda väga ja kiiresti vaja," märkis Perling.

Ka opositsiooni suurima avaliku toetusega erakonna Isamaa juht Urmas Reinsalu ütles eelmisel nädalal värsket rahandusministeeriumi prognoosi kommenteerides, et kui valitsus prognoosib oma tegevuse tulemina ainuüksi järgmise kolme aasta jooksul täiendavat defitsiiti veel ligi miljard eurot, siis sellise prognoosi peale peaks rahandusminister Ligi poliitikast lahkuma.