"Mis puudutab Lähis-Ida kriisi edasikandumist meie hindadesse, siis ma palusin eile valdkonna ministritel ja suhtlesin ka meie partneri Kristina Kallase ehk Eesti 200 esimehega, et neljapäeval toodaks valitsusse asjakohased ettepanekud. Muuhulgas saame kaaluda ka näiteks selleks aastaks ette nähtud aktsiisitõusude ärajätmist, et maailmaturul tõusvad hinnad ei kanduks meie hinnatõusu edasi,
et seda pidurdada," rääkis Michal teisipäeval Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister".

"Kõik need ettepanekud tulevad neljapäeval valitsusse, sest valitsus töötab ikka nii, et me võtame kõigepealt arvandmed aluseks. Palume arvutused, hinnangud ja siis teeme otsused," lisas ta.

Küsimusele, kui suurt kahju sõda Iraanis Eesti majandusele teeb, vastas Michal, et see sõltub peamiselt sõja kestvusest.

"Enamus analüütikuid ütleb, et see sõltub konflikti kestvusest ja intensiivsusest. Kui see konflikt on ajas piiratud ja ütleme kuu aja pärast on Hormuzi väin jälle vabalt läbitav, kütusekaubandus käib, LNG-tehased Kataris pannakse jälle tööle, mis on ju praegu ajutiselt seisatud ohutuse mõttes, siis ta ilmselt jääb selliseks ühekordseks hüppeks ehkki hinna normaliseerumine võtab veidi aega," rääkis peaminister.

"Ja seetõttu ma ütlengi, et me saame kaaluda, et selle aasta kütuste aktsiisitõusude ärajätmise mõju, et see aitaks sellest nii-öelda kriisist üle saada," tõdes ta.

Michal avaldas ka lootust, et kriis jääb lühiajaliseks.

"Kui kriis on lühiajaline, siis ta ilmselt nii suurt lööki majandusele ei pane ja ma ütleks siiski ka, et [USA president] Donald Trump ütles seda, et tema huvi on ikkagi maailmaturul energiakandjate hinnad alla saada, mitte üles viia," märkis peaminister.

"Nii et seetõttu ma pean tõenäolisemaks, et pingutusi tehakse kohe, kui sõjalised eesmärgid on saavutatud, selles suunas, et saada energiatulv normaliseeritud ja kui see juhtub, siis loodame, et nagu kandus hinnatõus kvantkiirusel siia Eestisse üle, kandub ka langus kvantkiirusel siia. Aga sellest hoolimata me Eestis teeme ka valitsuse poolt erinevaid samme, et Eesti inimesed ei peaks seda liigset hinnatõusu survet sellest üle kanduvana taluma," lubas ta.

Michal täiendas sõnavõttu "Ringvaates", kus ütles, et riigieelarvesse ei pruugiks siiski jääda aktsiisitõusuga plaanitud tulu, 40 miljoni euro, suurust auku.

"Kui kütuse ja gaasi hind on maailmaturul kõrgem, siis kindlasti laekub nii käibemaksuna kui kaasnevate maksetena ka erinevatest valdkondadest käibemaksu rohkem. Eelarve vaatest see ei pruugigi üksiti nii suur auk olla," leidis peaminister.

Alates 1. maist 2026 peaks praeguste kavade kohaselt Eestis tõusma bensiini ja diislikütuse, kütteõlide, maagaasi ja elektrienergia aktsiis, kusjuures bensiini aktsiisimäär 5 ja diisli oma 7 protsenti.