1. maist peaks tõusma nii kütuste kui ka elektriaktsiis, kuid neljapäeval tuleb valitsuses arutlusele võimalik aktsiisitõusude ärajätmine.

Parempoolsete juht Lavly Perling rääkis ERR-ile, et see on järjekordne Reformierakonna valelikkuse näide.

"Nad ise on lubanud aktsiise tõsta ja nüüd siis mõtlevad ümber, tühistavad oma otsuse ehk täpselt sama lugu, nagu oli ettevõtte tulumaksuga – ise kehtestasid, siis tühistasid," sõnas Perling.

Suund makse alandada on tema sõnul õige ja Parempoolsed on aktsiisilangetusest rääkinud alates 2023, aastast, sest igasugune maksude alandamine mõjub majandusele positiivselt.

"Parempoolsete seisukoht on laiemalt olnud see, et aktsiisitõusud tulebki ära jätta /.../ Riiki tuleb kokku tõmmata ja mõelda selle peale, kuidas muuta riigikorraldust nii, et madalamate maksudega toime tulla," ütles Perling.

Lahenduseks on tema hinnangul kokkuhoid, kärpimine ja suured otsused, mis puudutavad majanduskasvu soodustavaid tegevusi.

"Need debatid on ees ja olen nõus president Karisega, kes on öelnud, et nii põhimõtteline debatt nagu maksudebatt ei tohi jääda pidamata, ei oleks tohtinud jääda 2023. aastal pidamata ja pea peame sellest rääkima, kuidas saada riik toimima selliselt, et ka tulevased põlved saavad Eesti üle uhked olla," lausus Parempoolsete juht.

Perling märkis, et majanduskasvu eelduseks on madalad maksud, kuid sama oluline on ka etteaimatavus, sest kellega ka ei räägiks, olgu need investorid Eestis või väljaspool, on Eesti üks suuri probleeme maksukeskkonna ja kogu majanduskeskkonna ettearvamatus.

1. maist peaks bensiiniaktsiis tõusma viis protsenti ja diislikütuse aktsiis seitse protsenti. Maagaasiaktsiisi ootab 18-protsendiline ning elektriaktsiisi 46-protsendiline tõus.