Parempoolsed ja sotsid nimetasid Reformierakonna visiooni valelikuks

Reformierakonna laupäevasel volikogul avalikustatud Eesti tulevikuvisioon on sotsiaaldemokraatide esimehe Lauri Läänemetsa sõnul üks suuremaid pettuseid Eesti poliitikas, Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson aga nimetas juttu madalatest maksudest ja tasakaalus eelarvest võimuerakonna järjekordseks valeks. Isamaa esimees Urmas Reinsalu peab Reformierakonna dokumenti poliitiliseks pankrotiavalduseks.
Läänemets ütles, et Reformierakonna uus alusprogramm on läbinisti sotsiaalne, kuid ei ole tõsiseltvõetav, kui lubadusi tegudega võrrelda.
"See, mida Reformierakond täna avalikkusele esitleb, on üks suuremaid pettuseid Eesti poliitikas läbi aegade," ütles Läänemets.
Tema sõnul soovib Reformierakonna esimees Kristen Michal panna kogu erakonna Eestile valetama, nagu saaks parempoolsest erakonnast üleöö vasakpoolne, kuid see ei ole usutav.
"Kus on lubatud maapiirkondade tugevdamine? Enamikus maakondades saavad pooled inimesed alla 1400 euro palka. Maksumuudatustest ei saanud nad juurde peaaegu midagi ja seda olukorras, kus kõige jõukamatele kingiti 1848 eurot aastas juurde," tõi Läänemets välja.
Ta küsis, kus on head teenused inimestele ja haridusse panustamine ning märkis, et laste huviharidust just kärbiti, ravijärjekorrad pikenevad, vaimse tervise kriisist vaadatakse mööda, erihoolekandes ootab järjekorras 2000 inimest ja valitseb täielik alarahastatus.
"Kus on vastutustundlik eelarvepoliitika? Riigirahanduses pole seis kunagi nii halb olnud, intressid kerkivad 450 miljoni euroni, riigivõlg jõuab kümne aasta pärast 60 protsendini," loetles Läänemets, kelle sõnul lükkab praegune Reformierakond Eestit jõuliselt konservatiivide ja populistide rüppe.
"Reformierakond ei suuda ära hoida konservatiivide tõusu, sest nad ise on selle meelemuutuse autorid. Usku vabadustel põhinevasse demokraatiasse ei saa hoida rahvale pidevalt valetades ja neid hüljates. Ka tugevamad pered löövad käega, kui aastaid aina pingutades läheb järjest raskemaks," lausus SDE juht.
Kui lootuse asemel pettust pakkuda, ei ole tema sõnul varsti enam kedagi, kes liberalismi usuks.
Parempoolsed: ilus plaan jääb üksnes sõnadeks
Parempoolsete juhatuse liikme Andrus Kaarelsoni sõnul räägib Reformierakond oma volikogul madalatest maksudest ning tasakaalus eelarvest, aga see on järjekordne vale.
"Peaministripartei jutt konservatiivsest rahanduspoliitikast ning madalatest maksudest kõlab kui kuulaja üle naermine. Meenutame, et Eesti riigieelarve on maksimaalses Euroopa Liidu seadustega lubatud puudujäägis ning maksukoormus SKT-st on kolme aastaga kasvanud 33,7 protsendilt 35,2 protsendini," ütles Kaarelson.
Tema sõnul on Reformierakonna uus visioon justkui ilus parempoolne plaan, kuid pole usutav, et sellest saaks midagi enamat kui sõnad paberil.
"Reformierakond on istunud peaministritoolil juba aastast 2021. Nüüd on neil valminud järjekordne dokument, kus justkui räägitakse parempoolse maailmavaate edendamisest ja ilusast tulevikust, kuid miks seda päriselt ellu viia ei suudeta?" küsis Kaarelson.
Tema sõnul jääb Eesti hoopis naabritest aina rohkem maha ning majandus kasvab aeglasemalt kui Lätil ja Leedul.
"Kui jätkub Reformierakonna asjatundmatu juhtimine, ei maksa imestada, kui ühel hetkel küsime, miks lõunanaabrid meist paremini elavad," ütles Kaarelson ja juhtis tähelepanu riigitöötajate palgakasvule, mis palgarallit veab.
Ta lisas, et 2027. ja 2031. aastal on ees ootamas maksufestivali jätk: automaksu ligi kahekordne tõus. Parempoolsed aga leiavad, et majanduse tõmbavad käima ainult madalamad maksud.
"Kaotame automaksu ning langetame tulu- ja käibemaksu. Samuti on Parempoolsed juba mitu kuud ette valmistanud oma tehisintellekti-programmi, mis on kõige efektiivsem viis bürokraatia vähendamiseks ning kodanike ja ettevõtjate halduskoormuse leevendamiseks," sõnas Kaarelson.
Reinsalu: tegu on poliitilise pankrotiavaldusega
Isamaa esimees Urmas Reinsalu nimetas Reformierakonna dokumenti poliitiliseks pankrotiavalduseks, mis tunnistab läbivalt Reformierakonna poliitika läbikukkumist.
Tehnoloogiaekspordi võime ning uute investeeringute toomine Eestisse eeldab Reinsalu sõnul kõigepealt usalduse taastamist Eesti majanduse tulevikku ja prognoositavust, kuid just selle on Reformierakond oma majandus- ning rahanduspoliitikaga ära lõhkunud.
"Ainuüksi seadusega ettevõtete tulumaksu kehtestamine andis hoobi investorite usaldusele ja tekitas dividendipaanika," lisas ta.
Isamaa juhi sõnul ei suuda Reformierakond kaotatud usaldust musta valgeks rääkimisega taastada.
Ta juhtis tähelepanu väitele, et Reformierakond on eelarve paremaks teinud, ja märkis, et tegelikult on eelarvereeglid tühistatud, Eestit ootab ees lähiajaloo sügavaim riigivõlg, eelarve on õiguskantsleri ja riigikontrolöri hinnangul põhiseadusega vastuolus ja seadusevastaselt tõstetakse raha aastate lõikes ümber.
Isikuvabaduste kaitsmise asemel sorivad ametkonnad Reinsalu sõnul ebaseaduslikult pangaandmetes ning inimeste kohta luuakse superandmebaase. Peretoetusi on vähendatud, eluasemelaenude intressivabastus ja üleriigiline kodualuse maa maksuvabastus kaotatud, koduse ema ravikindlustus kaotatud.
Ehkki Reformierakonna väitel ei tähenda kliimapoliitika piirangute seadmist, siis veel jõustumata kliimaseadus näeb Reinsalu hinnangul ette plaanimajandust. Ka ei seisa Reformierakond Isamaa esimehe sõnul õpetajaid innustavate palkade eest, nagu väidab, ning on taganenud kõrghariduse rahastamise leppest.
Ta ütles, et Rail Balticu rahastamises on juba järgmisel aastal Reinsalu 200 miljoni euro suurune miinus ning ka teehoiukava on osaliselt rahaga katmata. Ka väide, et Reformierakond on julgeoleku hoidmisel kompromissitu, ei vasta Reinsalu väitel tõele, sest mitmete otsustega, näiteks laskemoona soetamine, on venitatud.
Veel tõi Isamaa juht välja ebaselguse energeetikas, hinnatõusu toova jäätmereformi ja maksutõusude jätku.
Toimetaja: Karin Koppel








