Mitte ainult laupäeval, kui tähistame emakeelepäeva, vaid kogu sellele eelneva nädala vältel on eesti keel, mis on teatavasti maailma kõige ilusam keel, ja sellega seoses ka eestlus, mis on teatavasti maailma kõige väärikam rahvustunne, ja Eesti kui maa, mis on teatavasti maailma kõige rohkem õnne ja rõõmu pakkuv maa, tavalisest suurema tähelepanu all, kuigi see on üsna keeruline, sest nii eesti keelest, eestlusest kui ka Eestimaast räägime ja mõtleme ju järjepidevalt, on siis mõni tähtpäev tulekul või mitte.

Eks nii eesti keele, rahvuse kui ka maaga peamegi kogu aeg tegelema, neid mõtestama ja vajadusel ümber mõtestama. Oma olemasolu nii-öelda rebu tuleb kõva koort katki koksides pidevalt üles leida, nagu tuleb vajadusel kuskilt kaugelt külast üles leida mees, kes teadis ÕS-i sõnu.

Meie muidugi teame seda kõike. Teame, et eesti keel on maailma kõige ilusam, eestlus kõige olulisem ja maa kõige kaunim, aga sellest ei piisa, see kõik on vaja muule ilmale kuidagi selgeks teha ja neile maha müüa, sest meie olulisim eksistentsiaalne küsimus on ju jätkuvalt see, et mida küll elevant meist mõtleb.

Tänu pidevale raskele tööle on Eesti paljude edetabelite tipus. Võime uhked olla, et PISA testide tulemused näitavad, et Eesti lapsed on väga targad, ning samamoodi võime tunda rõõmu, et vaid vähestes riikides on käibemaks kõrgem kui meil, aga veelgi enam pingutades võime jõuda ka selle edetabeli tippu.

Ometi painab kõigist neist ja paljudest edulugudest hoolimata kahtlus, et Eesti ja eestlased ei olegi nii olulised ja erilised, kui me sooviksime ja vääriksime.

Kuna on taas kätte jõudnud visioonide, manifestide ja antimanifestide loomise aeg, siis üks visioon, mis meile hädavajalikku lootust ja elujõudu annaks, oleks mõtteviis, mida võiks nimetada estotsentrismiks.

Estotsentrism on lühidalt Eesti kuulutamine maailma nabaks, mis tähendab, et kõik, mis kuskil toimub, on tegelikult Eesti huvides ja alati positiivses võtmes, sest negatiivseid võtmeid oleme taskus kandnud juba aastasadu, aitab küll.

Meie ise oleme eestlust mõtestanud küll ja veel, nüüd on aeg, et muu maailm hakkaks seda tegema ja sellega arvestama.

Näiteks kui Ameerika Ühendriikide presidendile Donald Trumpile mõni ootamatu mõttevälgatus pähe kargab, siis peaks ta enne tegutsema asumist korra mõtlema ka sellele, et huvitav, kuidas see Eestit mõjutab. Kui mõjub Eestile hästi, teeme ära, kui halvasti, siis jätame ära. Kusjuures ma usun, et ta ehk tegigi seda nüüdse Iraani sõja alguses, kui jõudis kaugeleulatuvale järeldusele, et konflikt võiks kaasa tuua selle, et Eesti valitsus hakkab arutama bensiini ja diislikütuse, kütteõlide, maagaasi ja elektrienergia aktsiisi tõstmise ärajätmist, mis eestlastele kindlasti meelepärane on.

Kui kõik suured ja väikesed riigid teevad enne iga tähtsat ja isegi vähetähtsat otsust plusside ja miinuste loetelu nimelt Eesti seisukohast, siis muutuks maailm kindlasti stabiilsemaks. Seega võiks meie kõigi järgnevate narratiivide selgroos asendada doktriin "Mida elevant meist mõtleb?" eesmärgiga "Paneme elevandi meist mõtlema". Elevandil ehk kogu muul maailmal peaks järjekindlalt tuikama kuklas soov, et eestlased temast hästi arvaksid. See mõtteviis võetaks kasutusele mitte hirmust, sest olgem ausad, me ei hirmuta peale meie endi mitte kedagi, vaid kuna see on lõpuks kõigile kasulik.

Estotsentristliku maailmavaate propageerimisega tuleks alustada eelkõige kodumaal ja kui meie juba mõtleme, et kõik tiirleb ümber Eesti, küll ülejäänud maailm kaasa tuleb. ÜRO harta asendamine Valdur Mikita teosega "Kukeseene kuulamise kunst" on ainult ajaküsimus.

Esimene märk sellest, kuidas Eesti kogu inimkonnale positiivselt mõjub, ongi juba sel nädalal, sest meie emakeelepäev on terves maailmas vaba päev, mis peaks panema inimesed igal mandril mõtlema, et küll neil eestlastel on häid mõtteid ja ilus keel ja me peaksime endast andma kõik, et neil kogu aeg väga hästi läheks.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.