Reformierakond avalikustas laupäeval avalikuks aruteluks ja ideekorjeks visiooni Eesti tulevikuks. Michali sõnul on selle visiooniga väljatulek loogiline eluetapp, sest aasta pärast on riigikogu valimised ning kohalikud valimised on selja taga. Nüüd ongi erinevad inimesed väljastpoolt erakonda koos käinud ja püüdnud mõtestada, kuidas tagada, et Eestis elataks tulevikus tänasest paremini.

Sellest on kokku saanud visioonidokument, mis kirjeldab Michali sõnul ära optimistliku nägemuse, mida peab selleks tegema, kuhu liikuma ja millistele küsimustele vastama, et tulevikus oleksime jõukad, Eesti oleks turvaliselt hoitud, loodus püsiks puhas ja oleksime maailma tippriikide konkurentsis.

Reformierakonna esimees märkis, et Eesti noored ja üldse Eesti inimesed on digitaalsetes oskustes väga head ning nüüd on võimalus kasutada tehisintellekti, nii nagu 30 aasta eest endale tiigrihüppega väga kõva baas sai loodud, et olla sellega Euroopas ja maailmas tipus.

"Sellel teel tuleb kindlasti erinevaid pööranguid, me mäletame ka interneti algusaegadest, et vaadati seda kahtlustavalt. Oli ka neid momente, kus suured kompaniid läksid pankrotti, kõike juhtus, aga kokkuvõttes see muutis väga palju neid asju, kuidas me teeme," sõnas Michal, kelle sõnul annab ka tehisintellekti kasutuselevõtt, kui seda osavalt kasutada, väga suure eelise.

Ta lisas, et oleme tehisaru rakendamises alles alguses ega tea, kuhu oleme jõudnud viie aasta pärast, kuid see võib paljudes asjades aidata.

"Näiteks selle aja, mis perearst või pereõde võiks kulutada patsiendiga vestlemisele või olulisemale tegevusele, peab ta tihti kulutama paberimäärimisele. See ei ole erinev üheski teises valdkonnas, kus iganes oskustööline töötab, insener, keegi teine, kolmas teeb mingit tööd, väga palju aega kulub sellistele tegevustele, mille tegelikult võiks ära teha masin," ütles peaminister.

Ta lisas, et praegu ei tee tehisaru seda kindlasti veatult ja ei hakka kunagi kõike oskama, aga üht-teist ta kindlasti üle võtab ning tööturgu mõjutab.

"Sisuliselt on võimalik tehisharuga toimetades kahekordset lisandväärtust luua, nii et kujutame nüüd kõik ette, et kui meie töö on tasustatud kahekordselt või väärtustatud kahekordselt, siis me peame otsustama, kas me teeme sama palju tööd ja teenime rohkem raha või pool osa ajast lähme kalale," lausus Michal.

Rahvastiku vananemise ja perepoliitika lahenduste kohta ütles Reformierakonna esimees, et neile on see olnud aastakümneid tähtis ja tuletas meelde, et just nemad olid vanemahüvitise loojad. Siit tulebki Michali sõnul edasi minna, sest toetused üksi kõiki küsimusi ei lahenda.

"Kindlustunne tuleviku suhtes kindlasti aitab. Ja lisaks on noortele inimestele küsimus ka eluasemete kättesaadavuses, oleme ausad, see on muutunud keerulisemaks. Selle jaoks on võimalik samme astuda, analüüs käib, näiteks kas kasutada teist pensionisammast võimalusel tagatisena, kas on võimalik näiteks teha planeerimist ja ehitamist kiiremaks," loetles ta võimalusi.

Kõige tähtsamaks peab Michal lastega peredele kvaliteetseid teenuseid ehk head haridust, hea lasteaiakoha olemasolu, võimalust pääseda logopeedile, leida silmaarst, kui on vaja.

Energeetika küsimuses tõi peaminister välja, et kevadel, ilmselt aprillis läheb valitsus edasi tuumaenergeetika sammudega.

"Kui vaadata kaugemale, siis tuumavõimalus on umbes 10-15 aasta jooksul, see tähendab seda, et tuleb läbida erinevad etapid ja hinnata ära, kas tuumaenergeetikal on, kuidas öelda, rahaliselt tasuv võimalus siin võrgus olla," lausus Michal.

Kui see nii on, tekib Michali sõnul 10-15 aasta pärast Eestisse tuumaenergeetika baas, kuid enne seda on vaja tegeleda ka muude asjadega.

"Sellega juba töö käib. On vaja taastuvat [energiat], mis üldiselt surub hinna alla, sest nagu uudistes ka tihti näha on, kui on tuulisem ja päikselisem päev, siis keskmine hind läheb väga kiiresti alla," ütles ta. "On vaja juhitavat energiat, täna tagavad neid reservvõimsusi põlevkivijaamad, aga nagu me teame, nad on kallid ja ei ole töökorras."

Seetõttu on erakonnajuhi hinnangul vaja juurde gaasijaamu ja salvestusvõimsust ning tulevikus ka täiendavat maismaa- või meretuulevõimsust, et katta selle regiooni energiadefitsiit, ning edasi on võimalik ka tuumavõimsus.