Hinnatõusu Eestis veab teenuste kiirem kallinemine

Hinnatõusu Eestis veab teenuste kiirem kallinemine, mis omakorda tugineb palkade kasvule, hindavad analüütikud. Paljud faktorid hoiavad samas hinnatõusu tagasi.
Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles reedel avaldatud tarbijahinnaindeksi näitajaid kommenteerides, et hinnatõusu veab teenuste kiirem kallinemine, mis omakorda põhineb palkade kasvul.
"Teenuste pakkumises on tööjõukulude osakaal suurem kui tootmises ja kui palgad kasvavad, siis kantakse tööjõukulude kasv üle teenuste hindadesse, mida lõpptarbija kinni maksab ehk palgakasvu mõju hindadele avaldub kiiremini ja suuremas mahus," selgitas Eamets.
"Jätkuvalt kasvavad toidukaupade hinnad kiiremini, kui on üldine hinnatõus. Lisaks kergitab aasta näitajat eelmise suve käibemaksu tõus ning kevadel kerkinud tervishoiuteenuste hinnad. Kaks viimast tegurit taanduvad selle aasta teises pooles arvestusest välja. Samas jääb hinnasurvet hoidma maksuküüru kaotus ning palgakasv, mida sellel aastal veab avalik sektor," tõdes Eamets.
Uusküla: hinnad on aasta jooksul kasvanud küllaltki vähe
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla märkis, et arvestades eelmise aasta keskel toimunud käibemaksu tõusu ja jaanuaris ning veebruaris kõrgeid elektrihindu, on hinnad kasvanud Eestis aasta jooksul küllaltki vähe. "Aastaga on kallinenud toiduained 5,5 protsendi võrra. Samuti on kallinenud alkohol ja tubakas 7,9 protsendi võrra, kuid seda varasema väikese hinnatõusu taustal," ütles ta.
Arvestades aga maha käibemaksu tõusu, on hinnad paljudes kategooriates isegi langenud, tõdes Uusküla. Riietuse ja jalatsite hinnad on langenud 5,7 protsenti ka arvestades käibemaksu tõusu. Transport on odavnenud 0,4 protsenti. Hariduse hinnad on tõusnud 0,9 protsenti ning eluaseme kulutused on tõusnud 1,5 protsenti, kuid on väiksemad kui käibemaksu tõus.
"Iraani konflikti taustal on kasvanud nafta hinnad, kuid praeguses olukorras paistab pigem, et konflikt jääb lühiajaliseks ning pikaajalisi mõjusid nafta hinnale ei ole. Sellegipoolest lähikuudel võib nafta hind püsida kõrgel ning see aasta esimeses pooles hinnasurvet tekitada. Paljud muud faktorid on pigem hindu hoidmas stabiilsena ning isegi allapoole toomas," lisas Uusküla.
Tarbijahinnad tõusid veebruaris võrreldes jaanuariga 0,8 protsenti, sesoonseid faktoreid arvesse võttes tõusid hinnad 0,5 protsenti. Võrreldes aasta varasemaga olid tarbijahinnad veebruaris 3,1 protsenti kõrgemad.








