Euroopa Liidu pikaajalise eelarve osaks on Euroopa fond, millest Eesti saab riikliku partnerluskava jaoks aastateks 2028-2034 kokku 6,5 miljardit eurot. Kolmveerand sellest summast peab juba järgmise aasta lõpuks olema konkreetsete projektidega seotud.

Ministeeriumid on esitanud rahandusministeeriumile rahataotlused selgitustega, mida nad sooviksid sellega ära teha. Taotluste kogusumma on 13,3 miljardit eurot ehk ületab tegelikult väljajagatavat summat üle kahe korra, mistõttu rõhutab rahandusministeerium, et tegu on esialgsete taotlustega, mille üle alles hakatakse läbi rääkima.

Taotlused on jaotatud eesmärgi järgi ning esimene osa neist puudutab kestliku jõukuse toetamist, haakudes majanduse ja konkurentsivõimega.

Justiits- ja digiministeerium taotleb digipöörde elluviimiseks 260,4 miljonit eurot, tuues välja, et Eesti peaks aastaks 2035 saama maailma kõige usaldusväärsemaks ja isetoimivamaks tehisarupõhiseks riigiks.

"Reform käsitleb andmekorraldust, andmepõhist juhtimist ja tehisaru ühtse süsteemina, mille tulemusel muutub riigi toimimine mõõdetavalt kiiremaks, odavamaks ja läbipaistvamaks," sedastab taotlus.

Reformi tulemusel peaks ligipääs ristkasutatavatele andmetele olema automatiseeritud, halduskoormus vähenema, sest aruanded hakkavad liikuma masinloetavalt ja automaatselt, ka on plaanis võtta tehisaru süsteemselt kasutusele kogu riigivalitsemises. Lisaks plaanitakse luua Eestisse mastaapne arvutusvõimekus, näiteks Eesti gigatehase haru, mis võimaldab arendada kõrge mõjuga tehisarumudeleid.

Ülikiire sideühenduse loomisele kuluks 360 miljonit

Veel taotleb justiits- ja digiministeerium 387 miljonit eurot, et investeerida tegevustesse, mis vähendavad riigis IKT-alaseid dubleerimisi, aitavad juurutada keskseid teenuseid ning väljuda riskantsemast tarkvarast.

Avalikud teenused arendataks selle raha toel kesksetele platvormidele, mitte eraldiseisvate lahendustena ning sarnased funktsioonid oleksid üleriigiliselt ühtlustatud ja automatiseeritud. Partnerina näeb justiitsministeerium erasektorit. Muu hulgas aitab reform võtta kasutusele tehisaru ning seab sihiks, et Eesti digiriigis oleksid turvalised, personaalsed ja terviklikud avalikud teenused.

Kolmas taotlus, mille justiitsministeerium on esitanud, puudutab ülikiire ja toimepideva sideühenduse loomist kogu riigis, mis oleks aluseks digipöördele, nutikale tööstusele ja riiklikule julgeolekule. Selleks taotleb ministeerium 360 miljonit eurot.

"Eesmärk on katta peamised transpordikoridorid ja valged alad (sh eelkõige Eesti idapiir) 5G-ga, rajada juurdepääsuvõrgud lõpptarbijani ning tugevdada kriitilise sidetaristu füüsilist kaitset ja autonoomsust," kirjeldab ministeerium oma plaani.

Täpsemalt peaks reformi käigus tagatama side toimepidevus, toetatama 5G transpordikoridore, rajatama mobiilside valgetele aladele sidemastid ning viimane miil aadressidele, kus pole valguskaabliühendust.

Lisaks soovib justiitsministeerium 12 miljoni euro eest reformida digioskusi ja kompetentse. Selleks on plaanis kujundada digiriigi akadeemia keskkonnaks, mis pakuks eelkõige avalikule sektorile digikoolitusi, ning töötada avalikus sektoris välja digioskuste arendamise koolitussüsteem.

Osa rahast suunataks digiteenuste ja digiriigi kommunikatsiooni tarbeks ning digimentorluse meetmetele, et eakamad ja teised vähem digipädevad inimesed digiühiskonnas osaleda oskaksid.

Raha vajavad ka 2+2 maanteed ja Rail Baltic

Kliimaministeerium taotleb kvaliteetse ja energiatõhusa elamufondi arendamiseks 732,8 miljonit eurot. See summa hõlmaks rahaliste stiimulite loomist ja muid tugiteenuseid, mille abil omanikud saavad hooneid energiatõhusamaks muuta.

"Eesti kontekstis on see eriliselt oluline, arvestades et hoonefond tarbib üle poole kogu riigi energia lõpptarbimisest. Reformi elluviimine parandab eluasemete kvaliteeti kogu Eestis, tähendab renoveerimisvõlga ning toetab inimeste püsimist piirkondlikes linnades ja väikelinnades," põhjendab ministeerium.

Perioodiks 2028-2036 näeb plaan ette otsetoetusi, laene ja tagatisi korterelamutele ning laene, tagatisi ja kapitalitagastusi väikeelamutele.

Kliimaministeerium tahab reformida ka liikuvust ja taristut ning selleks kuluks taotluse kohaselt 416,7 miljonit eurot. Põhjenduseks toob ministeerium, et Eesti TEN-T põhivõrgu mitmed teelõiged ei vasta nõuetele ning sildade ja viaduktide piiratud kandevõime takistab raskete veoste ning liitlasvägede liikumist.

Selle investeeringuga ehitataks TEN-T põhivõrgu 1+1 teelõigud ümber 2+2 teedeks ja tugevdataks silde ning viadukte. Ühtlasi suunataks raha Rail Balticu rajamisse, et luua kiire ühendus Euroopa transpordivõrguga.

"Kaudselt võidab kogu Eesti elanikkond (1,3 miljonit inimest), kuna paraneb julgeolek ja riigi operatiivreageerimisvõime," tõdeb kliimaministeerium taotluses.

Samuti tahaks kliimaministeerium viia ellu looduskeskkonna vastupidavuse reformi kokku 326,1 miljoni euro eest. See reform hõlmab mulla- ja maakasutuse reformi, kus investeeringud suunatakse mulla väärtuste säilitamisse ja parandamisse, aga ka investeeringuid looduse kestliku kasutamise tagamiseks, vee- ja merekeskkonna kaitseks, jääkreostusobjektide ohutuks muutmiseks, kaevandamisega rikutud alade kiiremaks taaskasutusse andmiseks ja radioaktiivsete jäätmete ohutuse tagamiseks.

Lisaks on plaanis Natura 2000 toetus elurikkuse toetamiseks, mis on suunatud erametsaomanikele, et kompenseerida piirangutest tingitud tulukaotus, ning pärandniitude hooldamise toetus, mille eesmärk on tagada, et säilib niitmise ja karjatamise kaudu toimuv hooldus.

Plaan näeb ette uusi parvlaevu eri liinidele

200,7 miljonit eurot taotleb kliimaministeerium puhtale energiale ülemineku toetamiseks. Taotluses selgitab ministeerium, et reform lahendaks eelkõige fossiilkütuste kasutusega kaasnevaid probleeme, aidates sellega tagada energiajätkusuutlikkust. Lisaks aitavad reformi tegevused mitmekesistada energiatootmise porfelli ja luua võimalused kriitiliste maavarade kasutuselevõtuks.

Investeeringu toel tahab kliimaministeerium asendada soojusvarustuses fossiilkütused puhta energiaga, suurendada taastuvgaaside tootmist ja osakaalu gaasivõrgus, teha kriitiliste toormete ja maavarade uuringuid ja luua tuumaregulaatori pädevus, mis on eeldus tuumajaama rajamisele.

Viimase puhul toob taotlus välja, et tuumaregulaatori võimekuse tõstmiseks kulub aastatel 2027 kuni 2035 12,6 miljonit eurot, mis suunatakse personali väljaõpesse ning IT-valdkonna investeeringutesse. Riikliku kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi ajakohastamiseks kulub veidi ligi 1,1 miljonit eurot, mille varal uuendatakse mõõte- ja laboriseadmeid ja seotakse need infosüsteemidega.

178 miljonit toetusraha tahaks kliimaministeerium kasutada merenduse konkurentsivõime kasvatamiseks. Selleks tuleks teha investeeringuid meretranspordi ja sadamataristu arendamisele ja keskkonnasõbralikumaks muutmisesse.

"Plaanis on uuendada ja soetada uusi parvlaevu erinevatele liinidele, arendada sadamate taristut ja kaldaelektri võimekust ning tugevdada väikesadamate võrgustikku. Samuti keskendutakse riigilaevastiku ja töölaevade keskkonnamõju vähendamisele ning olemasolevate laevade uuendamisele. Lisaks nähakse ette digilahenduste arendamist ja laevade ümberehitamise toetamist, et tõsta merendussektori tõhusust ja konkurentsivõimet," sedastas ministeerium.

Samuti tahaks kliimaministeerium euroraha toel viia läbi keskkonna- ja kliimateadlikkuse reformi, milleks kuluks 10,8 miljonit eurot. Reformi mõjul peaks elanikkonna kliimateadlikkus suurenema, ettevõtted ja omavalitsused kliimapädevamaks muutuma ning avaliku ja erasektori koostöö keskkonnateadmiste alal suurenema.

Kliimaministeerium tahab ulatuslikku elektrilaadimistaristut

Veel on kliimaministeerium taotlenud 130,1 miljonit eurot puhta tööstuse, ringsuse ja keskkonnahoidliku ettevõtluse reformiks. Selle fookuses on globaalsed kliimamuutused, liigirikkuse vähenemine ja keskkonna saastatus.

Investeeringu eesmärk on tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet ringsuse põhimõtete ja keskkonda hoidvate lahenduste kaudu, arendades korduskasutust, teisese toorme kasutamist ja digilahendusi, mis võimaldavad tootmisprotsesse optimeerida. Väärtusahelad peaksid reformi mõjul muutuma lokaalsemateks ja vastupidavamateks.

41,8 miljoni euro eest tahab kliimaministeerium reformida kliimamuutustega kohanemise valdkondadeülest juhtimist. Reformiga peaks tagatama, et Eestis on kliimamuutustega kohanemiseks olemas ajakohased andmed, prognoosid ning riskihinnangud, et ennetada kahjusid ja suunata kohanemisinvesteeringuid sinna, kus mõju on suurim.

Selleks tahab kliimaministeerium arendada ilmaprognoosi võimekust, tagada hüdrometeoroloogilise seirevõrgu toimepidevus, toetada ühiskonna kohanemisvõimet ja suurendada kohaliku tasandi suutlikkust neid teadmisi plaanide tegemisel kasutada.

Taotlus "Ühendatud ja kvaliteetse elukeskkonnaga Eesti" toob välja, et Eesti elektrilaadimistaristu ei kata kriitilisi sõlmpunkte, takistades säästlikemate sõidukite kasutuselevõttu.

284,2 miljonit eurot maksva reformi abil tahaks kliimaministeerium arendada piisavalt katva alternatiivkütuste taristu, eelkõige elektrilaadimistaristu, mida saaksid kasutada nii sõidukid, kaubikud kui ka raskeveokid.

Samuti jätkataks jalgrattateede arendamist üle Eesti ning hoitakse ja parandatakse raudteetaristut ning investeeritakse piirkondlikesse lennuväljadesse, et tagada kiired alternatiivsed ühendused saartega.

154,2 miljonit eurot tahab kliimaministeerium panustada veeteenuse reformi, mis seisneks investeeringutes veereformi teekaarti. Täpsemalt on taotluses välja toodud toetused vee-ettevõtetele ühinemiste ettevalmistamiseks, veemajandustaristu korrastamiseks ja veevarustuse kriisikindluse suurendamiseks.

Lisaks on kavas uuendada reoveekäitlussüsteeme ning tugevdada küberturvalisust, juhtimis- ja automaatikasüsteeme, et elutähtsad vee- ja kanalisatsiooniteenused peaksid vastu ka elektrikatkestuste, rikete või äärmuslike ilmastikuolude korral.

Kultuuriministeerium soovib 706 miljoniga linnakeskusi arendada

Kliimaministeerium taotleb raha ka andmepõhise keskkonnakorralduse ja IT-teenuste reformi tarbeks. 5,3 miljoni euro eest soovib ministeerium luua Eestis tervikliku keskkonnaandme-, seire- ja otsustustoe süsteemi, mis võimaldab kujundada ja ellu viia poliitikaid tõenduspõhiselt, tagada riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmise ning toetada teadlikke otsuseid keskkonnamõjude vähendamiseks ja elukeskkonna kvaliteedi parandamiseks.

Kultuuriministeerium tahaks ellu viia kvaliteetse ruumiloome ja ajalooliste linnakeskuste arendamise reformi. 705,6 miljonit eurot maksvate tegevuste eesmärk on tugevadada Eesti linnakeskusi, kus on koos head eluasemed, töökohad ja teenused.

Selleks arendatakse keskuste linnasüdameid, et nende konkurentsivõime tõuseks, toetatakse omavalitsusi linnaruumi arendamisel, parandatakse eluasemete kättesaadavust, renoveeritakse hooneid, luuakse erasektorile vajalikud rahastusmudelid renoveerimise ja ehitamise toetamiseks ja muudetakse ehitamis- ja planeerimisprotsessid digilahenduste abil lihtsamaks.

Ka soovib kultuuriministeerium parandada loomemajanduse konkurentsivõimet ja ekspordivõimekust ja taotleb selleks 31,8 miljonit eurot.

Reformi eesmärk on nihutada loomemajanduse käsitlus kitsast kultuuripoliitikast laiemasse majanduspoliitika konteksti. Selleks peaks välja töötama mehhanismid, mis võimaldavad arvestada loomemajandusettevõtete ärimudelite eripäradega, et olemasolevad meetmed ja rahastamisloogika neile paremini sobituks.

Kultuuriministeeriumi hinnangul oleks vaja toetavaid teenuseid rahvusvahlistele turgudele sisenemiseks ning tugevdamist vajaks ka võime intellektuaalomandit arendada ja kommertsialiseerida.

1,33 miljardit tehnoloogilise arenguhüppe jaoks

Majandusministeerium taotleb fondilt 1,33 miljardit eurot, mille abil tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet tehnoloogilise arenguhüppe kaudu, seda eelkõige töötlevas tööstuses. Vähenema peaks Eesti tööstuse sõltuvus madala lisandväärtusega allhankest ja suurenema kõrgtehnoloogilise tootmise osakaal.

Selleks tahaks MKM toetada investeeringuid põhivarasse, ettevõtete digitaliseerimist ja automatiseerimist, aidata eksportijatel sihtturge mitmekesistada, suurendada kapitali kättesaadavust ja ettevõtete investeeringuid tehisarusse, tõsta töötleva tööstuse tootlikkust ning tugevdada majandusjulgeolekut ja kriisikindlust.

Reformi tuum on juhtettevõtete programm, mille kaudu motiveeritakse rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi ettevõtteid võtma eestvedaja rolli strateegilistes sektorites ning looma nende ümber terviklikke koostöö-ökosüsteeme või tööstusprogramme.

Lisaks loob reform piirkondlikke eripärasid arvestava tööstusinvesteeringute instrumendi, mis toetab muu hulgas tööstuse arengut ja kaitsetööstuse võimekust.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium taotleb 603 miljonit eurot, et viia ellu mitmekeskuselise Eesti ruumilise arengu visioon.

Investeeringu abil tahab ministeerium luua ühtse raamistiku riigiplaani sekkumiste ruumiliseks suunamiseks. See tähendaks, et pidurdatakse pealinnakeskset arengut, iga investeeringu puhul kirjeldatakse selgelt, kuidas see toetab mitmekeskuselist asustusmudelit ninglähtutakse tegevuste kujundamisel piirkondade eripärast. Samuti hõlmab see plaan targa linna lahenduste juurutamist ja omavalitsuste digiarenguhüpet.

Sotsiaalministeerium taotleb haiglatele 229 miljonit eurot

Sotsiaalministeerium taotleb 229,2 miljonit eurot haiglavõrgu haiglate ning eri- ja üldhoolekande taristute rekonstrueerimiseks. Esimese investeeringupaketiga tehtaks korda haiglavõrgu arengukava (HVA) haiglad, välja arvatud psühhiaatriliste teenustega seotud taristu.

Nii peaksid haiglad saama energiatõhusaks, nende ruumikasutus muutuma tõhusamaks ning ehitataks ka uusi korpusi.

Teise investeeringupaketiga rakendataks tervishoiusektori roheülemineku tegevuskava, mis tähendab investeeringuid tarvikute ringmajanduspõhisesse kasutuselevõttu, taastuvenergiapõhistesse sõidukitesse, droonilahendustesse ja telemeditsiinilahenduste võimestamisse.

Kolmas investeeringupakett hõlmaks ööpäevaringset hooldust pakkuvate eri- ja üldhoolekodude energiatõhususe tõstmist.

Teine erieesmärk, mille alla taotlused koonduvad, on kaitsevõime ja julgeoleku toetamine. Selles valdkonnas taotleb justiitsministeerium 189 miljonit, et suurendada küberjulgeolekut. Investeeringu toel tahab ministeerium luua RIA juurde küber- ja digiteenuste juhtimiskeskuse ja küberkriminalistika labori, tõhustada küberkilpi, korraldada rahvusvahelisi küberõppusi ja palju muud.

Samuti on plaanis võtta üle uusi tehnoloogiaid - tagada tehisintellekti kasutamise turvalisus, rakendada kvanttehnoloogiaid ja kvantsidet ning kvantkindlaid lahendusi.

168 miljonit taotleb justiitsministeerium riigiside moderniseerimiseks: sellest peaks saama terviklik ja kriisikindel teenus ning investeeringud suunataks mitme sidetehnoloogia paralleelse kasutuselevõtu arendamisele, tõstetaks ka kriitilise taristu vastupidavust ning loodaks raamistikud, kuidas kriisi korral kommertsvõrke kasutada.

Lisaks luuakse eeldused pilveteenuste kasutuselevõtuks kriitiliste infosüsteemide jaoks ja ajakohastatakse riiklikku eID taristut.

Kaitseministeerium tahab uusi töökindlaid laevu

Kaitseministeerium soovib 76,8 miljoni euroga tugevdada Eesti merereostuse tõrje võimekust, et täita Eesti rahvusvahelise reostustõrje kohustusi ja arendada välja võime reageerida keemiaõnnetustele merel.

Selleks hangitakse järgmise põlvkonna laev või laevad nafta- ja keemiareostuse kõrvaldamiseks, veealuste operatsioonide läbiviimiseks, kaablite paigaldamiseks ja üldiseks kriisireageerimiseks. Laev ehitatakse klassifikatsiooniühingu standarditele ja peab vastama jääklassile 1A Super, tagades aastaringse töökindluse ka rasketes jääoludes ja jäämurdmise võimekuse. 

Ligi 1,79 miljonit eurot taotleb kaitseminister projektile "Kaitsekerksus", millega alustatakse Kaitseliidus kõiki üksusi hõlmavate drooniväljaõpetega, et iga valdkond saaks vajaliku minimaalse droonivõime. Eesmärk on tagada päästeametile kriisiaegne massevakuatsiooni toetus ja tõhustada igapäevast valveteenust kõikidel kaitseväe ja Kaitseliidu objektidel.

Samuti soovib kaitseministeerium investeerida 17 miljonit eurot tehisaru mudelitesse ja küberkaitse testkeskkonda, et luua akrediteeritud testimis- ja valideerimiskeskkond kaitseväele ja kaitsetööstusele, mis tagab ligipääsu NATO innovatsioonivõrgustikele. Samuti peaks reform tagama tehisintellekti treengingkeskkonna toimimise ja edasiarenduse, et kiirendada autonoomsete kübervõimete arendamist.

Kliimaministeerium plaanib tõsta energiataristu kriisikindlust ja taotleb selleks 129,4 miljonit eurot. Selle summa abil tahetakse arendatada elektri- ja gaasivõrgu küberturvalisust ja soetada varuseadmed, tugevdada võtmealajaamade perimeetrit, luua droonikaitse ja füüsilised varjendid.

Siseministeerium tahab tõhusamalt narkokuritegudega võidelda

Kaitseministeerium taotleb 178,8 miljonit eurot, et arendada kaitsetööstuse innovatsiooni ja tööstusvõimekust.

Reformil on neli alategevust: toetusmeede kaitsetööstuses tootmistegevuse käivitamise või olulise laiendamise kapitalikulude katmiseks, Euroopa kaitsetööstusprogrammide riigipoolse kaasfinantseeringu meede, kaitsetööstuse testimise laborite ja testaladega keskuse loomine ning kaitsetööstusparkide baastaristu rajamine.

Siseministeerium taotleb 220,2 miljonit eurot, mille abil rakendada sisejulgeoleku valdkonnas EL-i õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Toetussumma abil tagatakse, et eksperdid on piisavalt koolitatud, PPA digikriminalistika võimekus on tõstetud kvaliteetsele tasemele ning ühtlasi luuakse politseile püsiv võimekus küberkuritegude menetlemises teavet koguda ja analüüsida.

Lisaks tahab siseministeerium luua EL-i ootustele vastava narkokuritegevuse vastase võimekuse, et tuvastada varakult ka uusi sünteetilisi aineid, kehtestada tsiviikäibes olevate relvade üle süsteemne järelevalvemudel, et vähendada relvade väärkasutuse riske, ning luua terviklik süsteem inimkaubanduse vastu.

Siseministeerium on esitanud taotluse ka EL-i varjupaiga-, rände- ja integratsioonipoliitika rakendamiseks 198,7 miljoni euro saamiseks.

Selle programmi fookuses on rändevaldkonna andmekogude arendamine, IT-süsteemide ülalpidamine, rände eel- ja järelkontrolli menetluste võimekuse tõstmine, nõustamisteenused kolmandate riikide kodanikele ning ka ametnike koolitamine, et nad oskaksid seaduslikku rännet õiguspäraselt menetleda.

Varjumiskoht peaks olema kolme minuti kaugusel

Lisaks tahaks siseministeerium ligi 903 miljoni euroga tõsta siseturvalisuse asutuste kriisivalmidust. Täpsemalt tähendab see näiteks lennu- ja merepäästevõimekuse suurendamist, vabatahtlike kaasamist, sealhulgas kriisireservi loomist, vabatahtlike väljaõppe tugevdamist, elanike kriisivalmiduse tõstmist, varjendite ja varjumiskohtade rajamist, et õhurünnaku korral oleks inimestel võimalik kolme minuti jooksul lähimas varjendis kaitset leida.

Ka tahab ministeerium luua kohalikele omavalitsustele evakuatsioonikohad ning ohuteavituse süsteem peaks arendatama terviklikuks ja töökindlaks, et ründeolukordades inimesi kiiresti teavitada.

Lennuvõime alalhoiuks ja arendamiseks taotleb siseministeerium 266,8 miljonit eurot. Selle summa eest saaks asendada vanad kopterid viie uue mitmeotstarbelise kopteriga, soetada täiendava seirelennuki, millega saaks ka arstiabi vajavaid patsiente transportida, rajada Tallinnasse uus PPA õhusõidukite majutamise ja hooldamise põhibaas ning täiendav kopteribaas esialgse plaani järgi Tartusse.

Samuti sisaldab see investeering kopteripersonali koolitamist, piirkondlike haiglate EMO-de juurde kopterimaandumisplatside rajamist ja PPA õhusõidukite kütusetankimise võimaluste täiendamist üle Eesti.

282,6 miljonit eurot taotleb siseministeerium kohustuslikeks tegevusteks, et rakendada Euroopa integreeritud piirihaldust ja ühist viisapoliitikat. Investeering peaks tagama, et Eesti piir kui EL-i välispiir on valvatud ja kaitstud, Schengeni viisadega seotud töö oleks tõhusamini korraldatud, kasutusele võetakse EL-i digitaalne reisirakendus ning tagatakse Schengeni teabevahetus.

Lisaks kestliku jõukuse toetamisele puudutavad ministeeriumide esitatud taotlused ka sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise, elukvaliteedi säilitamise ning demokraatia ja õigusriigi tugevdamise valdkonda.

Euroopa Komisjon esitas eelmisel suvel ettepaneku EL-i pikaajaliseks eelarveks aastateks 2028–2034. Uus Euroopa Fond, mis jaotatakse liikmesriikide vahel, moodustab selle esimese samba.

Ministeeriumide taotluste alusel algavad nüüd arutelud ning valitsus arutab toetuste jaotust augustis ja septembris. Esimeses etapis läheb planeerimisele 75 protsenti riigiplaani mahust ehk 4,97 miljardit eurot.