Osalesin läinud nädalavahetusel ettevõtja Taavi Kotka asutatud HK Unicorn Squad MTÜ ja teiste organisatsioonide koostöös läbi viidaval "Kurja Kotka" droonikoolitusel*. Pean ütlema, et olin alguses üsna skeptiline, kas viietunnisel algkoolitusel droonikauge inimene üldse midagi peale teooriaga tutvumise teha jõuab.

Üsna üllatuslikult kulutasime teooriale ja ohutusõppele tunni ning siis pandi töörühmadeks jaotatud kursus kordamööda erinevaid lahingulisi ülesandeid täitma.

Ühes töötoas tuli pärast lühikest instruktaaži granaadimulaaž drooni külge kinnitada, drooniga kümnete meetrite kõrgusele tõusta ja siis tähistatud sihtmärgi pihta kukutada. Teises anti kätte vaatlusdroon ja suunati metsase ala kohale luureülesannet täitma.

"Kurja Kotka" koolitustega alustati mullu 1. novembril, juhendajateks Kaitseliidu ja Eesti politsei instruktorid. Koolituste sisu ja materjalid töötati välja koostöös Ukraina sõja rindekogemust omavate pilootidega. Ka instruktorite seas on "lõunas" ehk Ukrainas droonisõda pidanud inimene. 

Enne õuetingimustesse minekut oli võimalik väiksemate droonidega tubastes oludes harjutada, umbes nii nagu ajateenijad täna saavad kasarmutes mikrodroonidega rallides lennuminuteid hankida. 

Instruktorid hoiatasid kohe alguses, et kõige enam ajab algajal "juhtme sassi" juhtimisabideta FPV-drooni ehk first person view drooni simulaatoris lendamine, kuivõrd sellise drooni ohjamise õppimine on aju jaoks sama keeruline kui jalgrattaga sõitmise omandamine. 

Aga nagu jalgrattasõidu puhul, nii ka siin tuleb mõned tunnid pusida, enne kui "krõks" ajus ära käib ja liikumine lõpuks sujuma hakkab. Esimesed tunnid simulaatoris on väga väsitavad. Sealt edasi asendub frustratsioon õrna edujoovastusega.

Nõudliku FPV-drooniga simulatsiooniprogrammis lendamine annab pärast esimese frustratsiooniplatoo ületamist jalgrattasõiduga sarnaneva kaifi, ainult et üks ruumimõõde on juures. FPV juhtimine ei ole lihtsalt "teadmise" omandamine, vaid uue kehalis-ruumilise taju arendamine. Ehk et inimene õpib pikendama oma närvisüsteemi masinasse. Ta ei vajuta lihtsalt nuppe, vaid õpib tunnetama ruumi läbi drooni. 

Kui esimesest kohmetusest jagu saad, mõjub FPV-drooniga lendamine nagu "flow state" spordis või muusikas. Nagu oleksid ise lind. Tunne, et sa ei jälgi masina lendu, vaid oledki õhus.

Eesti rahvapärimuseski on jälgi me esivanemate soovist olla lind ja lennata. Nüüd on võimalus sama ürgset impulssi teostada simulaatoris ja FPV-prillide taga. 

Droonilennu kogemus on seega märksa rikkam ja mitmetahulisem tehnoloogilis-kultuuriline nähtus kui lihtsalt robotiga ajaviitmine või töö. Kohtusin hiljuti põhikooli noortega julgeolekuolukorrast, küsiti, mida nemad üldse saavad ära teha riigi kaitseks. Soovitasin droonihobi, sest see ei tule kasuks mitte ainult kaitseolukorras, vaid ka oma tulevaste töiste perspektiivide avardamise mõttes.

Hoolimata alles  äsjasest stardist on "Kurja Kotka" koolitustel nüüdseks osalenud 1178 inimest, neist viiendik naised. Taavi Kotka kinnitusel rohkem kui 80 protsenti avakoolitusel osalenutest tahtnud osaleda ka järgmise astme koolitusel, kus keskendutakse FPV-drooniga lendamise oskuse omandamisele ja mitte ainult simulaatoris.

FPV piloodi oskuste demonstreerimise tasemeeksami on tänaseks ära teinud 63 "Kurja Kotka" sarjas alustanud pilooti.

"Kuri Kotkas" on haruldane näide kaitsetahet edendavast eraalgatusest. Lisaks Taavi Kotkale ja HK Unicorn Squadile on koolituse jaoks vahendeid annetanud Telia (15 simulaatorarvutit), Fienta pakub tasuta piletimüügi tarkvara. 75 protsenti piletitulust läheb instruktoritele tasudeks ja ülejäänud veerand koolituskulude katteks. Droonid, mida koolitustel kasutatakse, ostis ettevõtja Kotka ise. Materiaalset abi on lubanud ka kaitseministeerium. 

Koolitused toimuvad HK Unicorn Squadi peakontoris Viimsis, Rakett69 Teadusstuudiotes, Forseliuse koolis Tartus, Rääma põhikoolis Pärnus, Järvamaa Rakenduslikus Kolledžis. Ükski asukoht ei küsi ruumirenti ega muid tasusid. Sellist koostöövalmiduse näidet tulebki rahvusringhäälingus nimeliselt reklaamida.

Selle algatuse taga pole suur jäik süsteem, vaid sektorite vaheline võrgustik, kuhu on kaasatud kolmas sektor, ettevõtjad, koolid, kaitseministeerium, kaitseliit ja politsei instruktorid. "Kuri Kotkas" pole mitte ainult droonikoolitus, vaid näide Eesti ühiskonna mobiilsusest ja improviseerimisvõimest.

Enda kogemuse põhjal võin kinnitada, et "Kurja Kotka" droonikoolitus on elamuslik ja hariv ühtaegu, sobib nii sõpruskonnale kui ka kolleegidele kambaga kogemiseks. Droonisõjas on iseenesest midagi väga häirivat, tänapäeva sõjapidamise üks kõhedamaid jooni ongi see, kuidas mänguloogika, arvutisimulatsioon ja lahinguväli lähenevad üksteisele. Aga seda enam on hea leevendada kõhedustunnet tarkusega. Olen tähele pannud, et millegi tundma ja selgeks õppimine ning harjutamine on parimad ärevused leevendajad. Isegi kui see hariv kokkupuude on põgus.

"Kurja Kotka" taoliste algatuste tugevus on, et see tõlgib abstraktse sõna kaitsetahe millekski käegakatsutavaks. Mitte plakat, mitte kõne, vaid väga konkreetne tegevus: õpid, harjutad, eksid, pusserdad, saad paremaks.

Koolitusel räägiti, kuidas üks väga tuntud Eesti vanema põlvkonna kultuuriinimene oli leidnud droonihobis viisi, kuidas vanusest ja kaitsevaldkonna kaugusest hoolimata riigi kaitsesse panustada. Nii nagu kaitseväes üldiselt, ei eelda ka droonisõja ja -kaitse kompetentside omandamine valmidust kedagi sellega hävitada. Kaitsevõime ei ole ainult professionaalide monopol, teatud oskused on võimalik ühiskonnas laiemalt laiali jagada. See muudab riigikaitse vähem kaugeks ja rohkem osaluslikuks.

Droon ei ole enam ammu mingi nišividin ega kitsalt sõjapidamise vahend, vaid uus üldoskuse platvorm, millega tutvumist tuleks innustada ja mille kohta teadmisi levitada nagu kunagi innustati-levitati arvutikasutuse algteadmisi või interneti kasutust. Koolitus ei ole mõeldud kitsale eliidile, vaid "tavalisele inimesele".

* "Kurja Kotka" droonikoolituse osalustasu maksin ise ja kavatsen oma raha eest minna ka jätkukursusele.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.