"Selleks, et rahuajal – ma julgen öelda, et aastas paaril korral – juhuslikult tulevat drooni tõrjuda, oleks meil vaja piiri ääres hoida 24/7 õhutõrje üksuseid suurusjärgus 300 inimest ühes vahetuses ja ma arvan, et neid vahetusi peaks olema kaks," rääkis Herem neljapäeval Vikerraadio saates "Uudis+".

"Rahuajal oleks see väga suur hulk inimesi ja ma arvan, et nendest enamus tuleks reservväelastest. Nii et meie teiega võiksime sel juhul olla siin aastas paaril nädalal kaunis looduses ja lihtsalt oodata midagi, mida tuleb kuue kuu jooksul korra," lisas ta.

Konkreetselt Auvere jaamaga sarnaselt piirilähedases alas drooni tõrjumine oleks ka tehniliselt väga keeruline, kuna reageerimisaeg sellisele sissetungile, et avada tuli või lasta välja püüdurdroon, oleks väga lühikene, rõhutas erukindral. Lisaks ei pruugiks nii madalal, saja meetri kõrgusel lendavat drooni näha ka radar, tõdes ta.

"Tõenäoliselt oleks selle avastanud needsamad õhutõrjeüksused kuulmise ja siis nägemise peale. Ja sel hetkel jääb väga-väga lühike aeg. Ukraina kogemus ütleb, et kuulda on selliseid droone umbes 15 sekundit enne seda, kui ta sinu juurde jõuab. Sa saad küll enne seda tõenäoliselt lasta, aga see 15–30 sekundit kokkuvõttes ongi see aeg, kui ta sinu tuleulatuses on," kirjeldas Herem.

Ohu korral oleks suurem valmisolek

"Nii et kokkuvõttes oleks see rahuajal väga keeruline. Sõja ajal või ohu korral kahtlemata meie piir oleks täis. Me arvutaksime siis, milliseid trajektoore mööda droonid võiksid tulla ja me paigutaksime sinna siis nii radareid kui ka õhutõrjerelvasid, mida meil täna juba on – nii radareid kui õhutõrjerelvasid," rõhutas kindral.

"Tõenäoliselt enamus inimesi ei tea, aga ka soomusmasin CV90 oleks väga hea õhutõrjerelv; 23-millimeetrised õhutõrjekahurid, mis on Ukrainas kasutusel ja meil on isegi paremad, kui Ukrainas on meil olemas; meil on kahte sorti – Piorun ja Mistral – õhutõrjeraketid; meil on 12,7-millimeetrised kuulipildujad, mis kõik on Ukrainas kasutusel – neid kõiki saaks täna kasutada," loetles ta.

"Aga mis see lahendus on rahuajal, seda on väga keeruline öelda," tunnistas ta. "Nagu ma ütlesin, et hoida neid 24/7, aasta ringi piiri ääres tõenäoliselt me ise ei tahaks, sest see kulutaks väga palju ressurssi ja kasu oleks vähe."

"Siin võib ju teoretiseerida, spekuleerida, et me teame, millal ukrainlased midagi ründavad ja siis selleks ajaks me liigutame oma õhutõrjeüksused kuskile teatud piirkondadesse. Aga see kõik on kaitseväe ja ka meie riigi ülesanne, kuidas seda otsustatakse ja kuidas ukrainlastega läbi räägitakse," arutles ta.

"Õhutõrjevalmidus tõstetakse üles vastavalt luure hinnangutele ja täna me ju ei arva, et Venemaa meid ründaks päris kindlasti," rääkis Herem. "Ja see, mis siia tuli, oli kas juhuslik või siis venelaste väga kaval provokatsioon. Ja kui me sellest nüüd aru saame, et see nii hakkab edaspidi ka juhtuma, siis me peaksime seda valmidust tõstma. Kas me seda täna juba oleksime pidanud tegema? Ma arvan, et ei – ja pealegi oleks see tagantjärgi tarkus," lisas ta.

Korstnatabamuse erinevad teooriad

Herem tõi välja ka erinevaid võimalikke põhjuseid, miks droon kolmapäeva varahommikul Auvere elektrijaama korstna pihta lendas.

"Üks näiteks on see, et see oli üks Ukraina droonidest, mis sai õhutõrje poolt pihta ja kaldus seepärast eemale või oli see üks Ukraina droonidest, mis oli mõjutatud elektroonilise sõja vahendite poolt ja kaldus kõrvale. Ja kes teab, kui targad on need droonid, võib-olla ta pidigi sihtima mingisugust korstent, aga seal kuskil Venemaal ja kaldus koordinaatidest kõrvale ja ta pildituvastus lõpuks avastas ikkagi korstna, mida ta ründama peab. Aga võib-olla oli see hoopiski venelaste ära kasutatud olukord: nad on saanud enda kätte Ukraina droone ja lennutasid selle paralleelselt Ukraina droonidega ja keerasid selle meie peale ja praegu itsitavad, et me süüdistame üksteist ja süüdistame Ukrainat," rääkis Herem.

"Las kaitsepolitsei uurib, mulle tundub küll, et tegemist oli lõhkepeaga, selle korstnapildi järgi võiks arvata. Aga kelle juurest ta tuli ja mis moodi, seda on praegu raske öelda ja las asjatundjad uurivad," ütles Herem.