Kolmapäeva öösel ründas Ukraina Venemaa sihtmärke kolmes laines ja lisaks Auvere korstnat tabanud droonile rikkusid Eesti õhuruumi ka teised droonid.

"Tänase öö omapära oligi see, et see rünnak, mida nägime, on kaasaegse Eesti kõige massiivsem operatsioon, mis meie piiride vahetus läheduses on nähtud. Tõenäoliselt oli tegemist vähemalt suurusjärgus 100 drooniga, mis kolmes eri laines sihtmärgi pole teele saadeti. See on õppetund, mida ka Ukrainas näeme, et õhutõrjet üleküllastades viiakse osa (droone) sihtmärgini ja saavutatakse efekt. Seega see, mis toimus, oli massiivne," lausus Merilo.

Droonid, mis sisenesid Eesti õhuruumi, tegid imeliku manöövri, ilmselt pettemanöövri, kuid ei kujutanud Eestile mingit ohtu, märkis Merilo.

"Droon, mis tabas Auvere korstnat – tuleb aru saada, kui lähedal Auvere elektrijaam on riigipiirile, see on umbes kaks kilomeetrit linnulennult. Sellise olukorra vastu mingit eelhoiatust ei olnud ja reageerimisaeg selliseks intsidendiks puudub," lausus ta.

Millise drooniga täpselt tegu oli, ei saa veel kindlalt väita. "Võib-olla oli ka ründedroon, lihtsalt lõhkepea ei toiminud nii, nagu peab. Aga täna kõige tõenäolisem hüpotees on, et tegu oli peibutusdrooniga. Nii Ukraina kui ka Venemaa kasutavad massiliselt peibutusdroone, et õhutõrjevahendeid kurnata," ütles Merilo.

Reageerimisaeg nii lühikeselt distantsilt on umbes kaks minutit ning oma piirangud drooni allalaskmisele seab rahuaja olukord, ütles Merilo.

"Rahuajal on allalaskmine sisuliselt võimatu, arvestades vahendeid, mis kaitseväel on kasutuses. Võib-olla tuleviku tehnoloogiad võimaldavad seda teha lühema distantsi pealt. Peame aru saama, et me ei saa mingil juhul lasta rahuajal suunaga Venemaa poole, riskides tahtmatu eskalatsiooniga," lausus ta.  

"Sõjaajal me kaotame Auvere kindlasti"

Merilo märkis, et kui kaarti vaadata, saab igaüks aru, et see ongi tõsine probleem – kuidas tõrjuda droone, mis tulevad ilma eelhoiatuseta selliste sihtmärkide vastu nagu Auvere.

"Aus hinnang on, et sõjaolukorras me Auvere jaama kindlasti kaotame, ükskõik kui palju ressurssi me selle kaitsmisse paneme," nentis Merilo.

Auvere jaama lähedus riigipiirile on nagunii risk, aga seda riski saab leevendada ka teiste vahenditega kui sõjalistega, märkis ta. Näiteks saaks teha elementaarseid kindlustamistöid, et kriitiline taristu esimesed löögid vastu peaks.

"Betooni, liivakotte, võrke ja muid asju, mida me õppetundidena Ukrainas näeme. Mina väidan, et selliste tööde tegemine ei ole kaitseväe ülesanne ega isegi kaitseväe eelarve teema, vaid see on kriitilise taristu elementaarne kaitse olukorras, kus see taristu ongi ohule liiga lähedal," lausus Merilo.

NATO hävitajad oleksid olnud võimelised reageerima drooniohule siis, kui droonid oleksid tulnud piirist kaugemale. "Konkreetselt Auvere kaitsmiseks olid hävitajad kasutud," ütles ta.

"Õhukaitse ei ole jumala käsi"

Droonid tulevad läbi ka parimatest õhukaitsesüsteemidest ja seetõttu peab alati olema valmis tegelema tagajärgedega, märkis Merilo.

"Sellist helesinist unistust, et me suudame ehitada mingi kupli, mis meid kõiki iga ohu vastu kogu aeg kaitseb – seda ei ole võimalik tehnoloogiliselt teha, ka täna mitte. Ja tulevikus on see rahaliselt nii kallis, et see on võimatu. Kombineerides aktiivsed ja passiivsed meetmed, saame kindlasti lähiajal paremaks, aga me peame alati arvestama, et kui oht on õhust, siis see oht võib ka jõuda sihtmärgini või ise alla kukkuda," lausus ta.

"Õhukaitse, ükskõik kui efektiivne, ei ole jumala käsi, mis võtab ohu õhust kinni, paneb kuskil turvaliselt maha. Kui me laseme alla droone, siis need pihta saanud droonid ikka kusagil kukuvad alla ja kujutavad endast igal juhul ohtu," lisas Merilo.

Kaasaegsed droonitõrjesüsteemid, mis on olemas ka Eesti kaitseväel, pole end tegelikus lahinguolukorras veel tõestanud, märkis kaitseväe juhataja.

"Oleme neid küll testinud, aga nende reaalne lahingukasutus veel puudub. Aga kõik süsteemid, millest me räägime, võib öelda, et juttu on rohkem kui reaalseid lahendusi, ja kõik lahendused, mis toimivad, on nii nõutud kaup, et nende ooteaeg on palju pikem, kui me tahaksime," lausus Merilo.