Läti kaitseministeerium rõhutab, et Läti, Leedu ja Eesti ei ole kaasatud Ukraina Venemaa-vastaste rünnakute planeerimisse ega elluviimisesse. Balti riigid toetavad Ukrainat sõjatehnika, humanitaarabi ja rahalise toetusega ning toonitavad, et Ukrainal on seaduslik õigus end Venemaa täiemahulise sissetungi vastu kaitsta.

Kaitseministeeriumi teatel näitab Venemaa selliste avalduste tegemisega oma nõrkust ja püüab juhtida tähelepanu kõrvale asjaolult, et ta ei suuda end kaitsta Ukraina edukate vasturünnakute eest Venemaa taristule Läänemere rannikul.

Läti kaitseministeeriumi sõnul on Venemaa infooperatsioonide eesmärk diskrediteerida NATO-t, lõhestada liikmesriikide ühiskonda, õõnestada usaldust riigiasutuste vastu ning nõrgestada toetust Ukrainale. Selleks kasutatakse desinformatsiooni ja sotsiaalmeedia roboteid, mis on suunatud venekeelsele auditooriumile ja noortele.

Sel nädalal lendas ja plahvatas kõigis kolmes Balti riigis mitu drooni. Tõenäoliselt olid need Ukraina vägede poolt välja lastud ning suunatud Venemaal asuvate sihtmärkide pihta, kuid kaldusid elektroonilise sõjapidamise segamistehnikate tõttu kursist kõrvale või suunati ümber.

Balti riikide esindajad on rõhutanud, et need intsidendid on Venemaa täiemahulise agressioonisõja tagajärg ja et sellised juhtumid võivad korduda.

Esmaspäeva varahommikul kukkus Leedus Varena rajoonis, Valgevene piiri lähedal, Lavysi järve jääle droon.

Lätis lendas kolmapäeva varahommikul Venemaalt sisse droon ja plahvatas Krāslava omavalitsuses, umbes kilomeetri kaugusel Svariņi valla keskusest, samal ajal kui teine mehitamata õhusõiduk sisenes lühiajaliselt Läti õhuruumi Valgevenest ja suundus Venemaa poole.

Venemaa õhuruumist pärit droon lendas kolmapäeva hommikul Kirde-Eestisse ja tabas Auvere elektrijaama korstent.

Leedu peaminister Inga Ruginienė kinnitas, et allakukkunud mehitamata õhusõiduk oli Ukraina droon, mis oli suunatud sihtmärgile Venemaal.

Läti president Edgars Rinkēvičs ütles, et Läti õhuruumis lennanud ja plahvatanud õhusõiduk oli samuti Ukraina droon, mis oli ilmselt osa koordineeritud Ukraina operatsioonist Venemaa sihtmärkide vastu.

Ukraina on teinud mitu ööd järjest droonirünnakuid Venemaa Ust-Luga ja Viiburi sadamatele Leningradi oblastis. Varem on Ukraina droonid tabanud Primorski sadamat. Need kõik asuvad Soome lahe ääres.

Tsahkna: me pole kellelgi lubanud oma territooriumi rünnakuteks kasutada

Eesti välisminister Margus Tsahkna rõhutas reedel saadetud pressiteates, et Ukrainal on Venemaa vallandatud agressioonisõjas õigus enesekaitseks rünnata Venemaal asuvaid sihtmärke ning Eesti pole lubanud kellelgi oma territooriumi rünnakuteks kasutada.

"Venemaa viis 24.–25. märtsini 2026 Ukraina vastu läbi ulatusliku õhurünnaku, mille käigus lasti hinnanguliselt 24 tunni jooksul välja umbes 1000 Vene raketti ja drooni, mis on üks mahukamaid rünnakuid täiemahulise sõja algusest. Selliste rünnakutega näeme, et Venemaa taotleb endiselt oma muutumatuid eesmärke – kogu Ukraina allutamist ja Euroopa julgeoleku pea peale pööramist – ning jutt rahust ei ole siiras," märkis Tsahkna.

"Ukrainal on õigus enesekaitsele ja õigus vastata Venemaa rünnakutele ning toimunud droonirünnakud sadamate vastu, mida Venemaa kasutab oma sõjamasina rahastamiseks, on osa sellest vastusest. Balti riikides toimunud drooniintsidendid on Venemaa täiemahulise agressioonisõja otsene tagajärg. Eesti õhuruumi sattunud droonid sisenesid Venemaa õhuruumist. Eesti pole oma õhuruumi kellelegi rünnakute toimepanemiseks avanud," rõhutas välisminister.

"Seni, kuni Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu jätkub, peame olema valmis, et sellised juhtumid võivad tulevikus Euroopas korduda. Kõike eelnevat on välisministeerium öelnud ka Venemaa saatkonnale Eestis," lõpetas Tsahkna oma kommentaari.