Et Eesti ei ole selles sõjas otsene osapool, ei jaga ukrainlased meiega ka oma täpseid rünnakuplaane ning selles küsimuses ei toimu ka eelnevat teavitust ega koordinatsiooni, sõnas Valge.

Auvereni jõudnud droon, mis läbis veidi üle kahe kilomeetri ligikaudu kahe minutiga, võis Valge sõnul olla nii eksinud droon kui ka juhitud droon ning uurimine ja droonitükkide analüüs näitavad lõpliku tulemuse.

"Kõige tõenäolisema versiooni kohaselt oli tegu eksinud Ukraina drooniga, mis sattus täiesti juhuslikult korstna otsa," sõnas Valge.

Drooni ei võetud õhus maha, kuna see liikus Vene piirile liiga lähedal ja jõudis korstnani liiga kiiresti, et õhuvägi oleks saanud reageerida. Õhuväe ülema sõnul ongi tõenäoline, et kui objekt liigub piiri vahetus läheduses, siis lastakse sellel pigem liikuda sügavamale sisemaale, kus on võimalik reageerida.

Valge kinnitas, et kaitsevägi on võtnud ette täiendavaid tegevusi, et olla järgmisteks võimalikuks juhtumiteks paremini valmis. Kuigi süsteemis praegu eriolukorda ei ole ja olukord on rahulik, on kaitseväe juhtrühm valmis vajadusel kiiresti ja adekvaatselt sekkuma.

NATO lennukeid kaasatakse sellistesse juhtumitesse osana mitmekihilisest õhukaitsest, et tuvastada või saata droone, mis liiguvad sügavamale Eesti õhuruumi. Viimase intsidendi ajal hoidsid lennukid piiritsoonist piisavat distantsi, et mitte põhjustada ülereageerimist või agressiooni, kuid piloodid olid valmis sekkuma, kui droone oleks sisemaale rohkem tulnud.

Eesti droonitõrje võimekuse kohta märkis Valge, et suudame droone maha võtta. "Meie praegune võimekus on parem kui mõni aeg tagasi ning erinevate hangete ja plaanide realiseerudes paraneb see järjest veelgi," sõnas Valge.