Leedu rahvusringhäälingu (LRT) vahendatud Varėna rajooni kohaliku elaniku videos oli kuulda ja näha plahvatust, millele eelnes valjenev mootorimüra, mida tavaliselt seostatakse droonidega. Paljud võrdlesid seda Vene relvajõudude kasutatava Shahed-tüüpi drooni heliga, kirjutas LRT.lt.

Teisipäeval kinnitasid Leedu võimud, et tegemist oli eksinud Ukraina kamikaze-drooniga, mis lendas läbi Valgevene, et rünnata Venemaa Läänemere-äärset Primorski sadamat.

"See oli seotud operatsiooniga, mida ukrainlased sel ööl Venemaa vastu viisid, ja me võime juba öelda, et see oli eksinud droon," ütles peaminister Inga Ruginienė teisipäeval ajakirjanikele.

Budrys: see on uus reaalsus

Välisminister Budrys ütles kolmapäeval kommenteerides esmaspäevast Leedu ning kolmapäeval Eestis ja Lätis toimunud drooniintsidenti, et sellised juhtumid on muutumas uueks reaalsuseks. 

"See on piirkonna riikide jaoks uus reaalsus. Me ei ole selliste intsidentide eest täielikult kaitstud ja peame suurendama oma võimet õhukaitse valdkonnas. Kuid me peame ka mõistma, et nii lähedal toimuva konfliktiga, kus kasutatakse pikamaarelvi, kaasnevad riskid on suured," ütles Budrys LRT raadiosaates.

Ta kinnitas, et Leedus alla kukkunud droon oli Ukraina oma, ja lisas, et läbirääkimised Ukrainaga võimalike sarnaste olukordade osas tulevikus juba käivad.

"See on kindlasti üks teemadest, mida juba arutatakse. (…) See on meie jaoks väga tundlik ja oluline valdkond. (…) Kõik riigid peavad tagama õhuruumi turvalisuse ja teavitama teisi riike, kui nad näevad riske. Valgevene teeb samamoodi," rääkis ta.

Ka Leedu kaitseminister Robertas Kaunas leidis, et Ukrainas jätkuva sõja tõttu on selliste intsidentide kordumine tõenäoline.

"Nii kaua, kui Venemaa sõda Ukrainas jätkub, on selliste intsidentide tõenäosus endiselt suur, mistõttu investeerib Leedu õhukaitsesse ja tugevdab luuret. Siiski tuleb tunnistada, et õhukaitse on üks suurimaid väljakutseid kogu NATO-s," kirjutas Kaunas esmaspäeval Facebookis.