Eksperdid ütlevad, et Ukraina lennutas oma droonid Primorskisse ja Ust-Lugasse kõige otsemat teed, kuid samas oli see ka strateegiliselt kõige ohutum.

"Kaardi peale vaadates on ikkagi üks kõige otsemaid teid Ust-Lugasse ja Primorskisse, mis siis on võimalik Ukrainast, kui sealt Tšernihivi piirkonnast startida," sõnas julgeolekuekspert Rainer Saks.

Teiseks valivad ukrainlased droonide lennutamiseks kõige ohutuma teekonna, sest siin on Venemaa õhutõrjet kõige vähem.

"Kaks ešeloni, mida ukrainlased peavad läbima – üks on vahetult riigi piiri juures, kus Venemaa õhutõrje üritab takistada Ukraina droonide väljalendu Venemaa suunas ja järgmine kaitsevöönd on vahetult Peterburi piirkonnas sadamate juures," lausus Saks.

"Osa droone, mis meie idapiiri taga lendasid, pöörasid enne Ust-Lugani jõudmist Läänemere kohale, riivasid sealhulgas ka Eesti õhuruumi ja siis lähenesid Ust-Lugale mitte lõunast, vaid lääne poolt, kus ilmselgelt siis õhukaitse ei olnud valmis selleks," ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Henrik Praks.

Et Ukraina droonid tulid mitmes laines, siis räägitakse sellest, et esimeses laines tulid peibutusdroonid, mille ülesanne oli Venemaa õhutõrje välja kurnata.

"Droonide peale muidugi neid kalleid õhutõrjerakette kulutada on äärmiselt kahjulik just nimelt selle kuluefektiivsuse mõttes," ütles Saks.

"Ründedroon, mis suudab kahju tekitada, on tavaliselt ikkagi natuke suurem. Tihtipeale on ta lennuk, aga mitte alati. Pikamaadroon ei saa olla multirootor, sest multirootori lennuulatus on üldiselt väike, alla kümne kilomeetri," lausus sisekaitseakadeemia kaugseire ekspert Andrus Padar.

Kui aga küsida, miks Venemaa ei tulistanud tee peal Ukraina droonide pihta, siis kas seda mõjutas fakt, et need lendasid NATO liikmesriikide piiril?

"Kindlasti ka sarnased kaalutlused on venelaste silmades, sest nemad ei ole ka huvitatud hetkel avalikku konflikti sattumisest NATO riikidega. See, kellega nad sõdivad, on ikkagi hetkel Ukraina," ütles Praks.

"Me oleme teinud järelduse, et üheks põhjuseks, miks võib ründedroon, mis on suunatud siis siia Ust-Luga peale, näiteks sattuda kaugemale lääne poole, on see, et nad rakendavad satelliitnavigatsiooni petmist," sõnas Padar.

Otsides põhjusi, miks üks droon Auvere korstent tabas, viitas julgeolekuekspert Meelis Oidsalu veel ühele teooriale.

"Kui mitte praegusel juhtumil, siis ka tulevikus, et kui venelaste käsutuses on mõned Ukraina droonid, siis ka selliste massiliste rünnakute puhul võidakse lihtsalt Venemaalt meie suunas mõni selline teele panna. See oleks selline klassikaline hübriidsõda, kus sa saad eitada igasugust tahtlust," lausus Oidsalu.