Saks tõdes neljapäeval ERR-iga rääkides, et ukrainlased on proovinud ka varem rünnata Ust-Luga ja Primorski sadamat, aga pole suuremaid kahjustusi suutnud neis tekitada, peatades nende töö ainult lühemaks ajaks. "Ust-Lugas oli seisak vahepeal umbes kuu aega või natuke rohkem, aga see ei ole olnud piisav," ütles ta.

Saks rääkis, et Primorski sadam on peamine toornafta väljaveo sadam, kuhu tuleb Siberist ka naftatorujuhe, mille kaudu transporditakse naftat sadamasse ja sealt tankeritele. Ka seda sadamat ja torujuhet on varem rünnatud, aga pikaks ajaks pole ukrainlastel õnnestunud nende tegevust peatada. Ust-Luga sadama kaudu eksporditakse nii toornaftat kui ka naftatooteid, mida sealsamas sadamas ka valmistatakse ja mujalt sinna tuuakse. Ööl vastu neljapäeva rünnaku alla sattunud Kiriši naftatöötlemistehas on üks suuremaid Venemaal ja see toodab naftatooteid nii Peterburi piirkonna jaoks kui ka ekspordiks.

"Nii et siin on tegemist strateegiliselt erakordselt olulise kompleksiga Venemaa jaoks, mida hakati kiiresti arendama pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Kui varasemalt veeti väga palju naftat välja läbi Soome, Eesti, Läti ja Leedu sadamate, siis Venemaa strateegiline eesmärk oligi tuua nafta väljavedu Venemaa sadamatesse. Eriti on seda liini Venemaa president Vladimir Putin oma esimestest võimul oleku päevadest peale ajanud," rõhutas Saks

Ukrainal uued võimed

"Nüüd on Ukrainal [tekkinud] mingid uued sõjalised võimed, taktikad arendatud droonide osas ja nagu me nägime, siis need rünnakud olid selles mõttes muljetavaldavad, et mõlemas sadamas puhkesid mitu päeva kestnud tulekahjud," rääkis Saks. "Aga need, mis põlesid, olid naftamahutid, mis sadama terminalides on, kuhu nafta tuuakse ja sealt siis edasi laevadele ümber laaditakse. Ja ilma nende mahutiteta muidugi seal töötada ei saa," lisas ta.

Saks märkis, et praegu on infopuuduse tõttu ebaselge, kui palju sadamate ülejäänud infrastruktuur on kannatada saanud, sest muud seadmed ei pruugi niimoodi põleda nagu mahutid, need võivad hävida ka ilma suurema tulekahjuta.

The oil terminal of Ust Luga, Leningrad region, in Russia is still burning.

Ukraine's oil sanctions on Russia are in full swing. pic.twitter.com/8ujssWfrwL

— (((Tendar))) (@Tendar) March 26, 2026

"Aga kindel on see, et kumbki sadam praegu ei tööta. Ja kaua see nii kestab, ei taha spekuleerida sest mul ei ole selle kohta andmeid. Aga arvestades seda, et Ust-Luga sadam alles täna veel põleb, siis siin võib kindel olla, et me räägime kuudepikkusest katkestusest. Ja küsitav on see, kas mõlemad sadamad täisvõimsuse üldse suudavad saavutada, võib-olla ainult osaliselt töötada. Nii et Venemaa jaoks on tegemist kindlasti väga olulise tagasilöögiga," märkis ta.

Saks tõi esile ka selle, et lõppenud öösel on rünnatud ka ühte naftatankerit Mustal merel, mis tuli kuskilt Venemaa Musta mere sadamast.

"Ega Venemaal peale Musta ja Läänemere sadamate ju väga palju toornafta väljaveo võimalusi ei ole. See on ilmselgelt nõrkus, mille ründamist on Ukraina pikalt plaaninud, harjutanud ja on siis nüüd jõudnud sinnamaale, et suudab neid rünnakuid väga tõhusalt läbi viia," rääkis ekspert.

Ukraina droonid tulid mitmes laines

Küsimusele Ukraina korraldatud droonirünnaku kohta rääkis Saks: "Praeguse info kohaselt oli tegemist mingite pikamaadroonidega, millele eelnesid mitmes laines kergemad droonid, mis kurnasid Venemaa õhukaitse välja ja siis jõudsid kohale need põhiründedroonid, mis on piisavalt suure lõhkeaine transpordivõimekusega ja neid Venemaa õhutõrje siis enam takistada ei suutnud, ei kineetiliselt ega ka elektrooniliselt."

"Pildid nendest plahvatustest, mis sotsiaalmeedias on ka päris palju levinud, näitavad, et tegemist on väga efektiivse ründedrooniga, mis suudab põhjustada väga suuri kahjustusi. Ma täpseid parameetreid ei tea, aga siin tõenäoliselt on jutt ikkagi sajast kilogrammist või isegi rohkemast lõhkeainekogusest," kommenteeris Saks.

Today, March 25, 2026, marks the finish of a multi-day Ukrainian operation to turn off the whole of Russia's Baltic oil and gas hub: Ust-Luga, Primorsk and Vyborg.

After Ukrainian strikes, the ports of Ust-Luga and Primorsk stopped shipping oil. By preliminary data, 40% of the… https://t.co/ms0cMXUODE pic.twitter.com/Vymo8Ya9mk

— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) March 25, 2026

"Ega Ukraina liiga palju ei ole detaile nende droonide kohta jaganud, aga me oleme näinud tõenäoliselt samade droonide analoogseid rünnakuid ka mujal Venemaal. Ust-Luga ja Primorski ründamine tähendab ligi tuhande kilomeetri pikkuse distantsi läbimist Ukrainast," tõdes Saks. "Praegu on teada, et need droonid suudavad veelgi kaugemale lennata, nii et see näitab seda, et sisuliselt peaaegu kogu Venemaa Euroopa-osas asuvad suuremad tööstusettevõtted – no siin isegi Venemaa kaitseminister välja öelnud ka Uuralites juba – jäävad nende droonide lennuulatusse," lisas ta.

"Ja see on Venemaa õhukaitsele väljakutse ja ainus, mis praegu vist Venemaad suurematest probleemidest päästab, on see, et Ukraina ei suuda neid droone vist veel väga suures koguses toota," ütles Saks.

Julgeolekuekspert prognoosis ka, et nüüd võivad Ukraina rünnakud Venemaa sihtmärkidele Peterburi regioonis olla mõneks ajaks lõppenud.

"Ma arvan, et uued rünnakud Läänemere ääres, kui nad peaks toimuma, tulevad pärast seda, kui Ukraina on suutnud hinnata, mis tulemused nendel praegustel rünnakutel oli ja siis tõenäoliselt tehakse mingid otsused. Nende ressursid on ka piiratud ja nad ei saa lihtsalt igaks juhuks rünnakut korraldada – see peab ikkagi olema eesmärgipärane tegevus. Kuigi need peibutustroonid on väga odavad, siis need tõhusamad pikamaa ründedroonid kindlasti nii odavad ei ole ja selle tõttu ma arvan, et mingi suurem rünnakute laine vast on selleks korraks möödas. Kui nad saavad aru, et see kõik on toiminud, mis nad on teinud, siis nad võivad mingil hetkel seda korrata, aga see võtab aega," lõpetas Saks oma hinnangu toimunule.