Sellel nädalal pani Ukraina toime seni kõige massiivsemad ja ulatuslikumad õhurünnakud Läänemere-äärsete Venemaa sadamate ja naftataristute vastu. Mida täpsemalt rünnati ja kui suured on tekitatud kahjud?

See väide vastab tõele, et ukrainlased viisid mitmel ööl järjest läbi massiivsed rünnakud. Loode-Venemaal Soome lahe idaosas Peterburi ümbruses on Venemaa jaoks kaks väga olulist naftasadamat: meie piirile lähemal asuv Ust-Luga sadam ja Primorsk.

Mõlemad said korduvalt pihta ja mitmel ööl. Kui suur on kahju, on praegu raske öelda, sest see sõltub sellest, mis täpsemalt pihta sai – näiteks mõni pumbajaam – ning kui kiiresti on võimalik seda parandada. Kindlasti said pihta kütusemahutid, sest Ust-Luga leeke ja suitsusambaid oli näha isegi Eestisse.

Kuidas need rünnakud korraldatud olid? Millised olid droonide trajektoorid ja kui palju neid võis olla?

Droonid stardivad tõenäoliselt Ukrainast ja liiguvad mööda Vene Föderatsiooni lääneosa. See on päris pikk tee. Kuigi nad liiguvad otse, peavad nad läbima erinevad õhukaitsemullid, mistõttu nad teevad pöördeid ja muudavad marsruuti. Väga oluline on märkida – seda on ka meie valitsuse tasandil korduvalt rõhutatud –, et nad ei kasuta selleks üldiselt Eesti ega NATO õhuruumi. Ei Eesti, Läti, Leedu ega Poola oma. Kui kaardile vaatate, siis näete, et Ust-Luga on meie riigipiirist vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel. Venemaa õhukaitse töötab ju samuti: nad segavad droone elektrooniliselt või ajavad hävitajatega taga ehk mõni droon on varem meie õhuruumi sattunud küll.

Kas sellel korral, kui Auvere korsten pihta sai, oli neid droone rohkem, mis meie õhuruumi sattusid?

Ma ei mäleta peast täpseid numbreid, mis ööl Auvere pihta sai, aga mõned droonid on meie õhuruumi sattunud küll.

Te ütlesite, et oluline märkida, et Eesti õhuruumi ei kasutata. Kui ukrainlased selliseid rünnakuid plaanivad, kas nad hoiatavad kuidagi ka meid või naabreid?

Ukraina hoiab oma rünnakuid ja edulugusid tavaliselt päris hästi salajas. Loomulikult on meil nendega kontaktid olemas, kuid see pole avalik info, kui palju nad meid hoiatavad või mitte.

Rääkisite, et droon peab läbima Vene õhutõrje. Kas see on jaotatud ebaühtlaselt, et näiteks piiril ja sihtkohtades on see tugevam, aga vahepeal on tühimikud?

See, mida te väitsite, vastabki tõele. Väga paljud õhutõrjeüksused asuvad rindejoonel ehk riigipiiri ääres, et takistada Ukraina droonide sisenemist Venemaale. Venemaa suur miinus ongi nende territooriumi suurus – tervet riiki ei ole võimalik õhukaitsevahenditega täielikult katta. Kindlasti on see mull väga tugev Moskva ja Peterburi ümbruses ning sadamate juures, kuid Venemaa probleem on see, et Ukraina on viimaste aastate jooksul päris palju nende süsteeme hävitanud. Kuigi Venemaa toodab neid juurde, kahtlen ma, kas nad suudavad kõiki kaotusi asendada. Nad peavad üksusi olulisematesse kohtadesse, näiteks Krimmi, ümber paigutama. Seetõttu võib eeldada, et osade naftataristute lähedal on õhukaitset vähemaks jäänud.

Kuidas droon Eesti territooriumile satub? Kas see on tehniline viga või Venemaa segamise tulemus?

Raske vastata, tõenäoliselt on mõlemad variandid õiged. Droonil võib tekkida tehniline rike navigeerimis- või sihtmärgistamissüsteemis. Samas on Venemaal Peterburi ja Moskva lähedal väga hea elektroonilise sõjapidamise võimekus. Nad segavad droone ja nii võib juhtuda, et droon ajatakse segadusse ning see hakkab liiguma vales suunas.

Pühapäeval tuli uudis, mis puudutas Soome jõudnud droone. Kas nende kohta on midagi rohkem teada või mida võib oletada?

See info on värske ja väga palju veel teada ei ole. Tõenäoliselt on tegu sama stsenaariumiga: droonid läksid mingil põhjusel segadusse ja sattusid Soome õhuruumi.

Need Ukraina droonid läbivad väga pikki vahemaid. Millega täpsemalt tegu on ja kas need on ukrainlaste enda toodetud?

Ukrainlased väidavad liitlaste rahustamiseks alati, et need on nende enda droonid. Nad on neid palju arendanud ja suudavad neid juba massiliselt toota. Vahemaad on pikad, kuid nagu Ust-Lugas ja Primorskis nägime, suudavad nad sihtmärke edukalt tabada.

Mille poolest need venelaste droonidest erinevad?

Ma usun, et nad on suhteliselt sarnased – põhielemendid nagu tiivad ja mootor on samad. Erinevus võib tulla sihtmärgistamisest ja sellest, kuidas nad elektroonilisele segamisele vastu peavad. See sõda on juba kopeerimise sõda, kus ukrainlased saavad mõne vaenlase drooni kätte, venelased saavad Ukraina drooni kätte ja kindlasti võetakse parimad omadused üle. Seega on nad suures osas sarnased.

Kui võrrelda Venemaa ja Ukraina võimekusi õhusõjas, siis kellel on praegu edumaa?

Mõlemad on väga võimekad, kuid initsiatiiv tundub olevat Ukraina käes. Kuna Ukraina on väiksem ja neid rünnatakse, sunnib see neid olema innovaatilisemad ja uusi nippe välja mõtlema. Kui võtame näiteks Lääne poolelt saadetud varustuse – USA, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa õhukaitseüksused –, siis see on ju kapitalism. Tootjad peavad omavahel võistlema, et luua paremaid süsteeme. Venemaal on innovatsioon ehk veidi väiksem, sest tegu on riikliku toodanguga. S-400 ei ole halb süsteem, kuid neil puudub nii suur surve seda pidevalt arendada, kuna riik ostab seda niikuinii. Innovatiivsuse osas on Ukrainal väike eelis.

Räägime rinde olukorrast ka. Kui edukalt on ukrainlased suutnud lõunarindel edeneda?

Viimasel ajal rindejoon seisab. Ukrainlased on teatud kohtades edukamad, nad teevad äkkrünnakuid ja manöövreid, kuid naasevad hiljem oma positsioonidele. Suurt muutust rindejoones hetkel ei ole. Kõige tulisemad lahingud käivad jätkuvalt Pokrovski juures.

Pokrovski juures on räägitud venelaste vaiksest edemisest. Kas seda on näha?

Nad ründavad iga päev erineva suurusega gruppidega – vahel jaosuuruse üksusega, vahel vaid paarimehelise grupiga. Kui rünnata hommikust õhtuni, saavad nad kuskil väikse läbimurde. Kuid need vähesed ruutkilomeetrid tulevad jätkuvalt väga suurte kaotuste hinnaga. Ukraina kasutab jätkuvalt taktikat, et müüme oma maad väga kallilt.

Kui palju on näha nn Starlinki efekti ehk seda, et venelaste sidepidamine on häiritud?

Sidepidamine on sõjas väga oluline on ja Starlinki ärakadumine on kindlasti häiriv, kuid venelased ei maga. Nad on võtnud kasutusele vanad sidepidamisviisid ja leiutavad uusi. See kindlasti häirib neid, kuid rünnakud selle tõttu seisma ei jää.

Suvi on ees. Kellele te praegu eelise annaksite? Kellel võiks olla rohkem võimalusi?

Ma loodan, et ikka Ukrainal. See edu ei pruugi väljenduda ainult lahinguväljal, vaid ka majanduses.

Näiteks sellesama naftataristu ründamise tagajärgedes?

Täpselt. Üks kahju on see, et sa pead sadamas seadmeid asendama, kuid samal ajal eksport seisab. See on väga kallis.