Oluline Venemaa-Ukraina sõjas teisipäeval, 31. märtsil kell 20.27:

- Venemaa lükkas tagasi Ukraina ettepaneku lihavõttepühade relvarahuks;

- Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest;

- Venemaa teatas Ust-Luga sadama pihtasaamisest;

- Ukraina väed vabastasid Oleksandrivka suunal 480 ruutkilomeetrit;

- Ukraina ja Bulgaaria sõlmisid julgeolekukoostöö leppe;

- Bloomberg: Ukraina viimased droonirünnakud põhjustasid Venemaale miljardi dollari suuruse kahju;

- Zelenski nimetas Lähis-Ida riikidega sõlmitud kaitseleppeid ajaloolisteks;

- Telegraph: Ukraina võib Trumpi Iraani-sõjas olla üllatuslik võitja;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 970 sõdurit.

Bloomberg: Ukraina viimased droonirünnakud põhjustasid Venemaale miljardi dollari suuruse kahju

Droonirünnakud Venemaa peamistele sadamatele Läänemerel langetasid Moskva naftaekspordi madalaimale tasemele pärast Ukraina sissetungi ja põhjustasid enam kui miljardi dollari suuruse kahju, teatas Bloomberg. 

Nädalased naftavood Venemaalt langesid eelmisel nädalal 1,75 miljoni barreli võrra päevas. Languse põhjustasid Ukraina droonirünnakud Primorskile ja Ust-Lugale. Kahe sadama eksport langes madalaimale tasemele alates 2022. aasta algusest. See vähendas Moskva naftatulusid ligi miljardi dollari võrra. 

Sotsiaalmeedias levivad väited, et Ust-Luga sadam põleb edasi. Ka satelliidipildid näitavad, et Ukraina droonirünnakud on sadamale tekitanud tõsiseid kahjustusi.

Meanwhile, Ust Luga continues to burn, - Dnipro Osint

Yesterday's pictures show 2 more tanks on fire after the second attack, one of which has already gone out. pic.twitter.com/g2aVawiFlm

— MAKS 25 (@Maks_NAFO_FELLA) March 31, 2026

Meedia: Venemaa Taneko naftatöötlemistehases toimus võimas plahvatus

Sotsiaalmeedias levivad väited, et Venemaa Taneko naftatöötlemistehases toimus võimas plahvatus. Tatarstanis asuv tehas jääb rindejoonest ligi 1 130 kilomeetri kaugusele. See on üks Venemaa kaasaegsemaid ja suuremaid rafineerimistehaseid.

Meanwhile in Russia's Nizhnekamsk. pic.twitter.com/L832aiBH0c

— Illia Ponomarenko (@IAPonomarenko) March 31, 2026

Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest

Ukraina relvajõud jätkasid ööl vastu teisipäeva õhurünnakuid Venemaa Leningradi oblastis asuvatele sihtmärkidele, rünnakud regioonis asuvatele sadamatele ja naftarafineerimistehasele on kestnud seitse päeva järjest.

Ööl vastu teisipäeva, 31. märtsi, oli plahvatusi ja intensiivset tulistamist kuulda Ust-Luga linna kohal, samuti Kiriši, Lužski ja Tosnenski rajoonis, teatas Ukraina uudistekanal RBK-Ukraina Vene meediale viidates.

Ust-Luga sadamat rünnati 31. märtsi öösel juba kolmandat korda viimase seitsme päeva jooksul, millega said agressorriigi energiaressursid järjekordse hoobi, märkis RBK-Ukraina.

Vene võimude teatel tulistati Ust-Luga kohal alla umbes 20 drooni.

Uudisteagentuuri Reutersi andmeil oli Ukraina teisipäevane rünnak Ust-Luga sadamale juba viies korda kümne päeva jooksul ning valdkonnaga kursis olevad anonüümsust palunud infoallikad ütlesid Reutersile, et tabati nafta laadimisterminali, mis tõenäoliselt suurendab Venemaa raskusi toornafta eksportimisel.

Leningradi oblasti kuberneri teatel oli öösel antud droonihoiatus Lužski, Kiriši ja Tosnenski rajoonis. Samuti anti hoiatus mobiilse interneti kiiruse võimaliku vähenemise kohta.

BREAKING:

Ukraine launches another massive drone swarm attack against Russian oil export infrastructure on the Baltic Sea coast near Finland and Estonia.

Looks like Ust-Luga is about to get hit again… pic.twitter.com/32yYussjW5

— Visegrád 24 (@visegrad24) March 30, 2026

Kiiev on viimase kuu jooksul suurendanud rünnakuid Venemaa naftataristu vastu, korraldades muuhulgas enam kui nelja-aastase sõja raskeimad droonirünnakud Läänemere-äärsete Ust-Luga ja Primorski sadama vastu.

Reutersi turuandmetel põhinevate arvutuste kohaselt on vähemalt 40 protsenti Venemaa naftaekspordi mahust peatanud.

Kolm tööstusallikat ütlesid Reutersile, et Ukraina droonid ründasid viimases rünnakus Venemaa naftajuhtmemonopoli Transnefti hallatavaid toornafta laadimisrajatisi.

Soome lahe kaguosas asuv Ust-Luga on ulatuslik naftatöötlemisrajatiste ja eksporditerminalide kompleks, mis käitleb toornaftat ja naftatooteid.

Smoke is rising over the Russian Baltic Sea port of Ust-Luga Port after the oil export infrastructure there was hit by multiple Ukrainian drones overnight.

It was the 4th Ukrainian drone swarm attack in the port in the past 6 days. pic.twitter.com/7n78dQGXpK

— Visegrád 24 (@visegrad24) March 31, 2026

Võimude sõnul tabasid Ust-Lugat Ukraina rünnakud 22., 25., 27., 29. ja 31. märtsil ja sadam on praeguseks oma töö katkestanud.

Ust-Luga sadam on üks Venemaa suurimaid sadamaid Läänemerel ja on koos lähedal asuva Primorski sadamaga, mida samuti on rünnatud, oluline Venemaa naftatoodete ekspordi keskus. Sadam asub umbes 1000 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist. 

Väidetavalt eksportis sadam eelmisel aastal 32,9 miljonit tonni naftatooteid. Tavaliselt käitleb see umbes 700 000 barrelit toornaftat päevas.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval, et mõned Ukraina liitlased on saatnud Kiievile "signaale" võimaluse kohta vähendada oma pikamaarünnakuid Venemaa naftasektorile, kuna ülemaailmsed energiahinnad on järsult tõusnud.

Venemaa teatas Ust-Luga sadama pihtasaamisest

Venemaa võimude teatel tõrjus õhukaitse öösel Leningradi oblastis 38 drooni, õhurünnaku käigus said kannatada Ust-Luga sadam ja rajatised Molodtsovo külas ning viga sai kolm inimest, teatas oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko.

"Leningradi oblasti kohal hävitati 38 mehitamata õhusõidukit (...) Kolm elanikku vajasid arstiabi, kellest kaks olid lapsed," kirjutas kuberner oma sotsiaalmeediakanalis.

Drozdenko täpsustas, et kahjustada sai Ust-Luga sadam. Kirovi rajooni Molodtsovo külas said droonirusude allakukkumise tagajärjel kannatada elumajad, koolimajad ja sotsiaalobjekt. Puhkenud tulekahjud kustutati.

Venemaa lükkas tagasi Ukraina ettepaneku lihavõttepühade relvarahuks

Moskva lükkas tagasi Ukraina ettepaneku sõlmida lihavõttepühadeks ajutine vaherahu.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval, et Kiiev on valmis lihavõttepühade ajaks vaherahu kehtestama. Ajakirjanikele esinedes rõhutas ta, et Ukraina toetab mistahes viisi sõja lõpetamiseks, mis ei ohusta riigi suveräänsust.

Ta lisas, et Ukraina on valmis vaherahu mistahes vormis, olgu selleks täielik sõjategevuse peatamine või piiratumad kokkulepped. Ta kinnitas avatust ka pühaderahule.

Zelenski lükkas ümber ka kartused, nagu võiks Venemaa lühikest pausi vägede ümbergrupeerimiseks ära kasutada. Tema sõnul ei võimaldaks lühiajaline vaherahu Moskval oma positsioone rindel märkimisväärselt tugevdada.

Järgmisel päeval lükkas Kremlin algatuse tagasi.

Venemaa riiklikus meediakanalis TASS avaldatud kommentaarides märkis Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et Zelenski avaldus ei kujuta endast "selget algatust", ning lükkas ettepaneku kõrvale.

Peskovi sõnul ei ole Venemaa huvitatud ajutistest vaherahudest, vaid nõuab Kiievilt seda, mida Moskva nimetab terviklikuks rahulepinguks.

Viimane Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolne läbirääkimiste voor toimus 16. veebruaril. Veebruari lõppu kavandatud ja seejärel märtsi algusesse lükatud jätkukohtumine jäi ära vahetult enne seda, kui Washington sooritas rünnakud Iraani vastu.

Ukraina on seisukohal, et praeguse rindejoone külmutamine on vaherahu sõlmimiseks kõige realistlikum alus. Venemaa nõuab aga endiselt Ukraina vägede väljaviimist Donbassi osadest mistahes kokkuleppe eeltingimusena – selle nõude on Kiiev tagasi lükanud.

Samal ajal on USA andnud märku, et on valmis Ukrainale julgeolekutagatisi pakkuma alles pärast tervikliku rahulepingu sõlmimist. See seob tagatised otseselt territoriaalvaidluse lahendamisega, sealhulgas Donbassi küsimusega.

Zelenski jäi siiski seisukohale, et USA vahendatud rahukõnelused Venemaa ja Ukraina vahel ei ole jõudnud tupikusse.

Ukraina väed vabastasid Oleksandrivka suunal 480 ruutkilomeetrit

Ukraina väed on Oleksandrivka suunal vabastanud juba 480 ruutkilomeetrit territooriumi, teatas esmaspäeval Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi.

"Edu seisnebki just territooriumi vabastamises. Tänase seisuga ulatub see 480 ruutkilomeetrini. See ületab tulemusi, mille saavutasime Dobropillja vastupealetungi operatsiooni käigus. Kui mäletate, siis selle operatsiooni käigus vabastasime üle 430 ruutkilomeetri," rääkis Sõrskõi.

Kindral lisas, et alates 1. märtsist olid Venemaa väed plaaninud alustada laiaulatuslikku pealetungi kõigil 13 peamisel suunal. Kuid enne seda oli vaenlane sunnitud oma plaane kohandama ning paigutama osa oma vägedest ja vahenditest Pokrovski ja Otšeretõne suundadelt ümber Oleksandrivka suunale.

Alates päeva algusest on Vene väed sooritanud Ukraina kaitsepositsioonidele 46 rünnakut, kusjuures kõige raskemad lahingud on registreeritud Pokrovski suunal.

Sõjandusasjatundja Oleksi Hetmani sõnul on venelased intensiivistanud rünnakuid piki kogu rindejoont, et hajutada Ukraina kaitset ja takistada neil keskendumast võimaliku pealetungi võtmepiirkondadele.

"Eesmärgiks on hajutada meie kaitset ja takistada meil keskendumast piirkondadele, kuhu nad annavad oma peamised löögid, ründavad nad kogu rindelõigu ulatuses. Ja vaenlase pealöögid tulevad vähemalt kahel suunal – Pokrovski ja Zaporižžja. On täiesti võimalik, et lisandub ka kolmas suund – Lõman," märkis ekspert.

Asjatundja lisas, et siiani pole venelastel teatud suundadel plaanitu õnnestunud.

"On selge, et me ei ole veel näinud – ja suure tõenäosusega ei näegi – mingit võimsat välkrünnakut, mida nad olid kavandanud," tegi Hetman kokkuvõtte.

Ukraina ja Bulgaaria sõlmisid julgeolekukoostöö leppe

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Bulgaaria peaministri kohusetäitja Andrei Gjurov allkirjastasid esmaspäeval kahepoolse julgeolekukoostöö kokkuleppe.

"Allkirjastasime koos Bulgaaria peaministriga meie riikide vahelise julgeolekukokkuleppe. Meie meeskonnad töötasid selle kallal pikka aega. Mul on väga hea meel, et meil on nüüd kümneaastane kokkulepe meie riikide vahel," ütles Zelenski.

President lisas, et energiakoostöö oli samuti üks peamisi teemasid ja seda eriti koos Bulgaaria osalemisega Ukraina toetamisel rahvusvaheliste mehhanismide kaudu.

Varasemalt arutasid Ukraina peaminister Julia Sõvõrõdenko ja Bulgaaria valitsusjuht ka mitmeid ühiseid algatusi energeetika-, kaitse- ja transpordivaldkonnas.

Zelenski nimetas Lähis-Ida riikidega sõlmitud kaitseleppeid ajaloolisteks 

President Volodõmõr Zelenski nimetas esmaspäeval ajaloolisteks kaitseleppeid, mis sõlmiti eelmisel nädalal tea visiidi ajal Pärsia lahe äärsete Lähis-Ida riikidega.

Ukraina allkirjastas eelmisel nädalal kaitselepingud Katari, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraatidega.

Lepingute sisu ei ole avalikustatud, kuid Zelenski sõnul hõlmavad need Ukraina ekspertiisi droonide allatulistamises, mis on Iraani rünnakute all kannatavatele Pärsia lahe riikide jaoks pakiline vajadus.

"Usun, et need on ajaloolised lepingud. Me saavutame strateegilise koostöö kokkuleppe sõjatehnoloogia vallas ja teistes valdkondades. Jutt käib kümneaastastest lepingutest," ütles Zelenski ajakirjanikele.

Kiiev on pakkunud oma teadmisi Vene droonide allatulistamisel, et aidata Pärsia lahe riike, mida rünnatakse samade Iraani disainitud Shahed-droonidega, mida Venemaa kasutab Ukraina vastu.

Ukraina on teinud ettepaneku vahetada oma suhteliselt odavad droonipüüdurid kallite õhutõrjerakettide vastu, mida Pärsia lahe riigid praegu Iraani droonide allatulistamiseks kasutavad.

Telegraph: Ukraina võib Trumpi Iraani-sõjas olla üllatuslik võitja

Briti ajaloolane Peter Cuddick-Adams kirjutas väljaandes The Telegraph, et Ukraina võib praegu Pärsia lahe ümber käivast sõjast, kus USA ja Iisrael ründavad Iraani, see aga vastuseks ümberkaudseid araabiariike, kasu saada.

Alates Ühendriikide ja Iisraeli sõjalise operatsiooni algusest Iraani vastu kuuleb üha sagedamini, et see on Ukrainale halb. Naftahindade ülemaailmne hüpe tähendab Venemaa Föderatsioonile suuremat tulu ning Teherani pihta tulistatud Ameerika raketid tähendavad vähem vahendeid Kiievi abistamiseks, tõdes ajaloolane.

Cuddick-Adams tõi sealjuures aga välja, et Ukraina on Venemaaga peetud sõja-aastate jooksul muutunud tehnoloogiliselt ja sõjaliselt väga arenenud riigiks. Ukraina on omandanud hindamatuid kogemusi droonide kasutamisel ja nende tõrjumisel, mille järele on nüüd maailmas suur nõudlus.

Teadlane märkis, et droonid on muutunud Vene-Ukraina sõjas peamiseks relvaks. Kunagi peeti neid sõjapidamise kaugeks tulevikuks, kuid need on osutunud juba nüüd väga tõhusaks.

Ajaloolane ütles, et ukrainlased on õppinud ühtlasi saadud kogemusi kiiresti valmislahendusteks kohandama. Tema sõnul suudab Ukraina tänu sellele luua relvi, mida on juba intensiivses lahingutegevuses katsetatud.

Teadlane avaldas arvamust, et Ukraina on valmis domineerima maailmaturul droonide valdkonna suurriigina, tootes kuni 10 miljonit ühikut aastas, samas kui Hiina toodab igal aastal vaid umbes kolm miljonit drooni. Ajaloolane tõi välja, et Pärsia lahe riigid pöörduvad juba praegu abi saamiseks ukrainlaste poole.

Cuddick-Adams märkis, et ukrainlased on olnud edukad mitte ainult droonide, vaid ka muud tüüpi relvade kasutamisel. Teadlane meenutas, et NATO endine Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Christopher Cavoli on öelnud, et ukrainlased on Patrioti õhutõrjesüsteemi kasutamises ameeriklastest juba paremad.

Cavoli ütles, et Ukraina väed kasutavad üksikuid ja täpselt sihitud laske, kui ameeriklased kulutavad laskemoona mõtlematult. "Nüüd me õpime neilt," tõdes kindral.

Lisaks märkis ajaloolane, et Pärsia lahe riigid tunnevad huvi ka Ukraina odavate püüdurdroonide vastu, mis maksavad umbes 2500 dollarit. Artikli autor rõhutas, et nii saavad riigid palju odavamalt alla tulistada neid regulaarselt ründavaid Iraani droone.

Ajaloolane lisas, et Pärsia lahe riigid on aastakümneid investeerinud sadu miljardeid dollareid nii Venemaalt kui ka Läänest ostetud tavapärasesse sõjatehnikasse, kuid on nüüd aga odavate relvade meelevaldas, mis suudavad ohustada naftarafineerimistehaseid või õhuväebaase. Samuti hävitada miljoneid dollareid maksvaid radarisüsteeme või sõjalaevu.

"Raha ei võrdu enam võimuga, kuna Kiievi tehnoloogia on näidanud, et kümned tuhanded dollarid võivad silmapilguga pühkida minema miljardeid," kirjutas Cuddick-Adams.

Ajaloolane rõhutas, et Ukraina strateegia rakettide ja droonide valdkonnas kahjustab Venemaad igapäevaselt ning tagab, et Kremli naftaekspordi tase püsib madal. Teadlase sõnul saavad just ukrainlased tänu oma motivatsioonile, uuenduslikele oskustele ja palgatavale kõrgele professionaalsusele praegusest konfliktist Iraaniga ehk kõige enam kasu.

Väljaande The Washington Post kolumnist Jason Willick on kirjutanud, et USA 2026. aasta sõjas Iraanis ja Venemaa 2022. aastal Ukrainas alustatud laiaulatuslikus sõjas on sarnasusi. Willick sõnul ründas mõlemal juhul tugevam riik nõrgemat. Willick tõi sealjuures välja, et mõlema sõja ametlikuks põhjuseks oli hirm, et nõrgem riik võib millalgi tulevikus hankida relvi, mis võiksid tugevamat riiki ohustada.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 970 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 297 670 (võrdlus eelmise päevaga +970);

- tankid 11 826 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 24 324 (+7);

- suurtükisüsteemid 39 110 (+61);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1709 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1338 (+1);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 350 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 208 827 (+2296);

- tiibraketid 4491 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 86 359 (+199);

- eritehnika 4105 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.