Kaitseväe juhataja Andrus Merilo ütles kolmapäevasel pressikonverentsil, et sõjaoht Eestile ei ole kasvanud ning droonide sisenemine Eesti õhuruumi ja Auvere korstna tabamine on Venemaa agressioonisõja üle piiride pritsimine.

Merilo sõnul on tegemist Ukraina rünnakuga Leningradi oblasti pihta. "Selle mõjudena on mitmed rünnakulained siis toonud ka ründedroone meie piiride lähedusse," rääkis Merilo.

"Venemaa õhukaitse on aktiivselt ka neid tõrjunud, sealhulgas on juba mõnda aega olnud tuntav ka GPS-signaali segamine. Venemaa elektrooniline sõjapidamine tõenäoliselt on olnud ka seekord mõnes mõttes efektiivne ja sellega seoses on mõned droonid sattunud ka Eesti õhuruumi," lisas Merilo.

Tema sõnul sisenesid mõned Ukraina droonid korraks mere kohal Eesti õhuruumi ja sealt ka otsekohe lahkusid, kaugel kaitseväe jaoks olulistest aladest. Üks tabas siiski Auvere elektrijaama korstent.

"Mis tüüpi drooniga on tegu, see sõltub nüüd kaitsepolitsei uurimisest, aga me täna võime üsna veendunult öelda, et tegemist ei olnud vaatlusdrooniga, vaid pigem on see lõhkeainet sisaldav kas ründedroon või siis peibutusdroon," rääkis Merilo.

"Et olla oma ülesannete kõrgusel, on kaitsevägi käivitanud olukorra hinnangust tulenevalt täiendavad meetmed, mis tähendab ka seda, et meie teatud üksused on väljaspool oma rahu- ja alalisi paiknemiskohti ning viivad läbi tuvastus- ja vajadusel kaitseülesannet just nimelt selliste ohtude vastu, mida me hetkel oleme näinud," märkis Merilo.

"Lähiajal võite ka näha täiendavalt kaitsva isikkoosseisu liikumist erinevatel aladel ja see ongi meie normaalne tegevus, mis on seotud olukorraga samal lainel olemisega," ütles Merilo.

Merilo sõnul ei ole rünnakulaine täielikult lõppenud, mistõttu peab olema valmis, et mõni droon võib uuesti siseneda Eesti õhuruumi ja muutuda ohuks.

"Me hetkel vaatame, kuidas olukord kujuneb, oleme valmis ka täiendavaid meetmeid käivitama. Kõik, mis me teeme, on koostöös ka liitlastega, seetõttu on ka NATO õhuturve olnud viimasel ööl ülimalt aktiivselt kasutuses," lisas Merilo.

Merilo sõnul Eesti kaitsevägi Venemaalt tulevaid droone alla laskma ei hakka, kui on oht, et midagi võiks sattuda Venemaa territooriumile.

"Meie eesmärk on vältida igasugust tahtmatut eskalatsiooni, seega me kindlasti ei saa mõjutada droone, kus on väiksemgi risk, et meie mõjutustegevus võib kanduda üle Venemaa territooriumile," ütles Merilo.

"Meie tegevus vahetult piiri läheduses on äärmiselt keeruline ja meil on vaja tegelikult ka ausalt vaadata seda olukorda, et vaatamata massiivsetele rünnakutele, on ka Venemaa seni suutnud vältida olukorda, kus ta laseb õhutõrjeks kasutatud moona Eesti suunas," rääkis Merilo.

Merilo rääkis, et lisaks ei saa kaitsevägi kasutada rahuajal kõiki meetodeid, kuidas droone alla lasta. "Me peame tagama igal ajahetkel inimeste ohutuse. Kui me oleme sunnitud drooni alla tulistama, siis see tähendabki seda, et see droon või selle rusud kukuvad kuskile alla," ütles Merilo.

Merilo lubas ohu taandumisest kiirelt teada anda. "Kohe, kui oht täielikult on taandunud, me anname ka sellest täiendavalt teada ja saame naasta täiesti tavapärase rahuaja rutiini juurde," rääkis Merilo.

Tema sõnul on kaitsevägi teinud ettepaneku piirata Ida-Eestis lendamist kuni reedeni, et vajadusel oleks hõlpsam seal lendavaid sihtmärke alla võtta.

"Me arvestame, et tõenäoliselt midagi täiendavalt juhtub. Me oleme lähiajaloost õppinud, et mis täiemahuliselt algas juba viis aastat tagasi, on kogu aeg läinud teatud uude faasi ja ohud meile on samamoodi kerkinud," ütles Merilo.