Peaminister Kristen Michal ütles kolmapäeval toimunud pressikonverentsil, et Ukraina drooni rünnaku sihtmärk oli Ust-Luga sadam, mida rünnati kolmes laines – kell kolm, kell kuus ja viimane kell kaheksa.

Neist kolmest lainest liikus Michali sõnul droone ka Eesti poole. "Sellest on viimase laine puhul tulnud ka üleriigiline teavitus." rääkis Michal.

"See teavitus oleks pidanud minema Ida-Viru piirkonnale, ta läks kogu Eestile, mis tekitas ka täiendava sellise segaduse. Aga parem niipidi, et see teavitus on läinud, kui et see teavitus üldse ei tööta," lisas Michal.

Kaitseminister Hanno Pevkur rääkis, et arvestades ägenenud droonirünnakuid Leningradi oblastis oli kaitsevägi juba varem suurendanud valvsusmeetmeid.

Tema sõnul kasutas Ukraina rünnakus 100 drooni, millest üks kukkus alla Lätis, üks tabas Auvere korstent ja lisaks mitmed lõikasid Eesti merepiiri Soome lahe kohal.

Pevkur ütles, et ei ole välistatud, et mõni droonidest veel kukkus kuskil alla, näiteks merre ja kutsus üles inimesi ettevaatlikkusele, kui peaks droone või nende tükke leitama.

Kaitsevägi kehtestas ka lennukeeluala Ida-Eestisse, mis Pevkuri sõnul peaks kehtima jääma mõneks päevaks, samas Tartu lennud saavad jätkuda.

Ministeerium lasi öösel käiku ka Balti õhuturbe. "Hävitajad olid üleval. Kui Ida-Virumaal inimesed kuulsid varahommikul madalalt lendavaid hävitajaid, siis see oli teadlik meiepoolne tegevus," rääkis Pevkur.

Millal täpsemalt Itaalia hävitajad õhku tõusid, Pevkur ei soovinud täpsustada, kuid ta ütles, et need tiirutasid mõnda aega üleval.

Siseminister Igor Taro ütles, et Eestis on praegu rahuaeg ja objekte kaitstakse rahuaja vahendite ja võimalustega.

Michali sõnul ei ole mõistlik eeldada, et oleks võimalik tõrjuda kõiki Venemaalt tulevaid droone.

"Seda ettekujutust, et me suudaksime panna seina vahele Venemaaga, et sealt midagi kunagi üle ei tule, seda ettekujutust ei ole ka mõistlik luua. Sellist piiri ja sellist kindlust ei saa keegi luua," rääkis Michal.

Taro sõnul on Eesti loobunud droonimüüri termini kasutamisest, sest reaalsuses ei pruugi ohtlikud droonid tulla vaid piirilt.

Siseminister lisas, et samuti ei vasta tõele, nagu üle Eesti lendaksid droonid. "Me oleme oma seireandmetes korduvalt jälginud seda, kuidas need seadmed, need asjad liiguvad pikki meie piiri," rääkis Taro.

"Kuna Venemaa rakendab ka vastumeetmeid, siis GPS jamming'u või spoofing'uga nende segavate meetmete tõttu asjad riivavad ka meie territooriumi ja see ilmselt jääb toimuma," lisas Taro.

Kaitsepolitsei peadirektor Margo Palloson rääkis, et droon tabas Auvere korstent paar minutit peale sisenemist Eesti õhuruumi ja kokkupõrkel toimus plahvatus.

"Drooni vraki esmavaatlus viitab sellele, et tegemist on ikkagi Ukraina päritolu drooniga," rääkis Palloson. "Uurime sündmuskohta, drooni rakke detaile, et siis täpsemalt selgeks saada, millega on tegemist."

Palloson kutsus üles inimesi, kellel võib olla salvestusi droonide kohta, neid ka kaitsepolitseile edastama. Samuti ütles ta, et kaitsepolitsei hindab, et nii kaua, kui Venemaa sõda kestab Ukrainas, võib selliseid intsidente veel juhtuda.

Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko ütles, et Auvere elektrijaam on töökorras ja praegu elektri hinna tõttu reservis. Kahju ulatus selgub analüüsi käigus, aga jaama opereerimist kahjustused ei sega.

Ettevõte sai varem eelhoiatuse ja valvekeskus reageeris drooni plahvatuse peale, misjärel droonirusude leidmisel kutsuti välja pääste ja kaitsepolitsei, rääkis Durejko.