Venemaa naftataristu põleb. Ukraina droonirünnakute lained on lühikese aja jooksul teist korda puudutanud ka Baltimaid ja Soomet.

Kaitsevägi ei avalikusta droonide õhuteid, kuid internetist leiab kaarte nende kulgemise kohta. Tõenäoliselt sattusid droonid siia, sest neid segati. Venelased segasid, miks meie ei seganud? Spuufimine ehk eksitamine on satelliidi navigatsioonisignaali asendamine valesignaaliga. Aparaat korrigeerib sellest lähtuvalt teekonda ja kaldub õigelt kursilt kõrvale. 20 aastat segajaid tootnud Eesti ettevõte on spuuferi valmistanud.

"Jah. Me oleme teinud spuuferi. Me oleme ka seda demonstreerinud Eesti riigile enne Ukraina sõda. Aga me ei ole ühtegi müünud Eesti riigile," ütles Ranteloni arendusdirektor Karl Taklaja.

Ei läinud kaubaks. Spuufimine on tegevus, mis võtab pihud higiseks.

"Selle valesignaali saavad kätte ka teised kasutajad. Kui selleks teiseks kasutajaks on näiteks Finnairi lennuk ja sa spuufid drooni Venemaale tagasi, siis Finnairi lennuk võib ka lennata Venemaale," nentis Taklaja.

Sõda mõjutab niikuinii rahuaegset lennuliiklust: seekord Finnairi lendu Tartusse ja ka mõnesid teisi.

"Varahommikul sai meie lennujuht teada, et tuleb lennukid suunata teisele trajektoorile. Detailidesse ei laskuks, aga need olid mõned lennukid, mis said mõjutatud. Mitte nüüd üksi sellest droonist, aga ka sellest, et Peterburi õhuruum oli suletud," rääkis lennuliiklusteeninduse juhatuse esimees Ivar Värk.

Lennuliiklusteenindus juurutab täppislähenemissüsteeme ohutu lennuliikluse tagamiseks, sest satelliitside segamine on saanud tavapäraseks. Tulles tagasi droonide juurde - eksitamine toimib ainult siis, kui lennuaparaadil on kindel sihtmärk.

"Kui see droon on nüüd mõeldud Eestisse lendama, siis me saame katkestada tema teekonna. Aga eeldada võib, et siia sattunud droonid on juba eksinud. Ja nad ei lenda mitte millegi järgi, vaid suvaliselt. Siis ka elektrooniline segamine lihtsalt ei aita," selgitas Taklaja.

Mida me siis tegime? Radarid avastasid droonid. Kaitseminister on nimetanud plaatradareid ja Prantsuse päritolu Ground Masterit. Õhuturbehävitajad tuvastasid droonid, kuid korraldust nende allalaskmiseks ei saanud.

"Kui õhutõrjerakett peaks mööda minema, mida elus vahel juhtub, kus tema lõpetab. Kui ta avab kuulipildujatule, kus need kuulid lõpetavad - kõik kuulid ei taba kindlasti sihtmärki. Sellised kaalutlused on tähtsad ja esmane on maapealsete inimeste ohutuse tagamine," tõdes Farsight Visioni partnersuhete juht Jaak Tarien.

Kaitsevägi ei täpsusta, milliseid abinõusid veel kasutati. Kuuldavasti oli väljas ka kaitseväe üksus, kes droone jälgis.

"Tuvastamiseks kasutatakse erinevaid meetmeid. Visuaalne vaatlus võib olla üks nendest. Antud juhul konkreetset tegevust ei kommenteeri," ütles diviisi staabiülema asetäitja kolonelleitnant Tanel Lelov.

Juttu on olnud kümmekonnast droonist, üks kukkus alla, veel kaks võisid alla kukkuda. Kaitsevägi ütleb, et praegu pole teada, kas need kõik olidki droonid või elektrooniliselt loodud pettekujutus.

"Elektrooniliselt on võimalik tekitada tehnilistele vahenditele valesihtmärke, mis antud olukorras jätavad mulje, et tegemist on lennuvahendiga. Aga tegelikult see seda ei ole," lisas Lelov.

Mida me veel teha saame? Tarien ütleb, et Ukrainas on 50 000 inimest pidevalt kaasatud droonidevastasesse õhukaitsesse. Kontrolli all olev territoorium on kümme korda suurem kui Eesti. Selle arvutuse järgi peaks meil olema pidevalt valves 5000 inimest.

"Selleks, et tagada 24-tunnine valve, on vaja vähemalt kolme meeskonda. Nii et 15 000 inimest - kogu rahuaja kaitsevägi, kõik politseinikud ja veel 5000 vabatahtlikku tegeleksid ainult drooniohu kaitsmisega. See ei ole mõistlik lahendus rahuajaks," leidis Tarien.

Eesti kaitsetööstusettevõtetest droonivahejuhtumite valguses pole juttu olnud. Näiteks Rantelon sai hiljuti kutse Poola kaitsetööstuselt. Poola investeerib Euroopa Liidu toel üle kahe miljardi dollari droonitõrje väljaehitamisse idapiiril. Rantelon toodab praegu Ukrainale individuaalseid droonituvastus- ja -segamisseadmeid rootordroonide vastu.

"Üks Poola eeltingimus oli see, et meie seadmed on kõik Ukrainas kasutusel olnud. Ja me oleme Ukraina tagasiside rakendanud meie seadmetesse. Nüüd me oleme kaks Kevadtormi järjest olnud suursponsor nii kaitseväele kui ka kaitseliidule, andes tasuta meie seadmeid kasutada," mainis Taklaja.

Soome leidis oma territooriumilt Ukraina ründedrooni Ljutõi, mille arendamist rahastas Saksamaa. Soome president ei palunud Ukrainal vähendada rünnakuid.

Samas on mõned liitlased saatnud Ukrainale signaale, et tõusvate kütusehindade tõttu tuleks peatada kauglöögid Venemaa naftasektorile, ütles Ukraina presidendi kantselei ülem Kõrõlo Budanov Bloombergile. Praegune kogemus näitab, et sõda pidada saab, kui leidub liitlasi, kes aitavad seda kinni maksta, on toimiv sõjaplaan ja naftakraan käeulatuses.