Riigisekretär Keit Kasemets saatis reedel kooskõlastusele eelnõu, millega laiendatakse droonide seire- ja tõrjevõimalusi. Tema sõnul ei ole kehtiv õigusruum piisav õhuruumist lähtuva ohu ennetamiseks ja tõrjumiseks, sest see on loodud eelkõige mehitatud lennuvahendite jaoks.

Droonitõrje peamised osalised on kaitsevägi ja politsei, kes mõlemad on seadusemuudatust soovinud ja eelnõu loomisel kaasa rääkinud, ütles ERR-ile Kommusaar.

Eelnõu tutvustavas pressiteates seisis, et politsei muutub aina enam droonipolitseiks. Kui see seadusemuudatus tuleb, siis mida see politsei töös muudab?

Kui eelnõu saab vastu võetud, siis politsei- ja piirivalveameti ja politsei jaoks laiemalt tähendab see seda, et meil tekib õigus kogu Eesti õhuterritooriumil drooniohtudele reageerida. Tänane õigus ennekõike piirab meie tegevust meie enda või teiste riigiasutuste kehtestatud keelualadel. Näiteks kogu idapiir on keelualas ja teatud oluliste objektide kohal on kehtestatud keelualad, mis annab õiguse seal sekkuda.

Mis kvalifitseerub edaspidi drooniohuks? Kui hiljuti ühe tavalise inimese tavaline droon kaotas kontrolli ja lendas lennujaama kohale, kas siis edaspidi saab politsei selle alla lasta?

Tõepoolest, sellel ajahetkel, kui seiresüsteemid sellise intsidendi tuvastavad, me tegelikult ei tea, kas inimene on kaotanud drooni üle kontrolli või tal on teadlik kavatsus kas lennujaama ja lennukite tööd segada või neid ka rünnata. See annab meile kohe vahetu õiguse sekkuda, sest tegemist on lennuliiklusele ja inimeste elule kõrgendatud vahetu ohuga, kus drooni ja lennuki kokkupõrkes võib lennuk alla kukkuda. Sellel ajahetkel meil ei ole ka muud valikut, kui kõrgendatud ohule reageerida ja pärast siis alles selgitame välja, mis need algsed põhjused olid, aga peamine on tegelikult see oht lennuliiklusele neutraliseerida.

Ehk hästi konkreetselt: kui nüüd uuesti peaks sarnane asi juhtuma, siis nii kui see droon lennujaama lennukeelutsooni kaldub, politsei võtab selle maha?

Jah, kuna lennujaam on keeluala, kus droonide lennutamine ei ole lubatud, siis ka täna me oleme võtnud teadliku hoiaku, et tegemist on kõrgendatud ohuga ja ka tänase õiguse pinnalt me sellele nii reageerime.

Kui nüüd samasugust õigust saab tulevikus laiendada kogu Eesti õhuruumi suhtes, et kui ebaseaduslik droon näiteks lendab Kesk-Eestis, veab salakaupa või on mingisugused muud eesmärgid, mille kohta me sellele ajahetkel ei tea, ja tal puuduvad näiteks registreeringud, tunnused, kes on selle drooni lennutaja, siis ka sellisel juhul tekib politseil kogu Eesti õhuruumi suhtes õigus see oht välja selgitada ja siis võtta vastu otsus, kuidas ja millisel viisil seda drooni on vaja mõjutada, kuni drooni allatoomiseni.

Lennukeelualade puhul on selge, seal kehtivad omad reeglid. Aga kui võtta seesama Kesk-Eesti näide, mina olen internetist tellinud omale drooni ja ilusal suvepäeval tahan filmida sellega, kuidas me perega piknikku peame, kas see võib samamoodi sattuda politsei allatoomise ohvriks?

Nendele inimestele, kes omale drooni soetavad, on Eesti riik kehtestanud rea käitlejanõudeid. Üks neist on see, et inimesed peavad droonikoolituse läbima, ja teisipidi neil on kohustus droon registreerida. Kui need tegevused on tehtud, siis on ka reageerivatel asutustel see teadmine olemas, et ilmselt ei ole tegemist selle drooniga, mis vajab sekkumist.

Loomulikult, kui kaasneb mingi täiendav info, et keegi on küll kõik käitlejanõuded täitnud, drooni registreerinud, aga tema eesmärk on midagi muud kui lihtsalt hobikorras pilti teha, siis loomulikult ka neid asju vaadatakse, kui selline informatsioon on olemas. Aga üldiselt, kui inimesed on nõuded täitnud korrektselt, siis me nende huvi- ja hobitegevuses või töötegemises mingit probleemi ei näe.

Eelnõus saab ka droonide tuvastamine teistsugused reeglid. Kuidas see hakkab olema?

Me kaitseväega ja õhuväega tervikuna loome Eestisse uut õhuseire tarkvara, mis integreerib endasse kõik juba olemasolevad õhus monitoorivad või seiret korraldavad süsteemid ja ka lisanduvad süsteemid. Nendesse süsteemidesse on seaduse järgi kohustus allutada kõik seadmed, mida näiteks erinevad riigikaitseobjektide valdajad saavad tulevikus soetada. Läbi selle tekib meil väga selge pilt, millised droonid Eestis lendavad, millistel kõrgustel, kas neil on olemas vajalikud load või tegemist on droonidega, mille puhul tuleb reageerida ja välja selgitada, kelle ja millega on tegu.

Kui suur on kaitseväe roll selles uues korralduses?

Kaitseväel on kahtlemata ka väga suur roll, ennekõike nende droonide osas, mis vajavad sedalaadi tõrjevahendid, mida politsei- ja piirivalveametil ei ole. Kui räägime näiteks hävitajatest, rakettidest või tugevast tulejõust, mida kindlasti sõjadroonid oma reageeringu vaatest valdavad ja siin igal juhul riigiasutused koostööd teevad.

Seaduse kontekstis antakse mõlemale asutusele pädevus nendele ohtudele reageerida, politseile vahetult ja kaitseväele edasilükkamatu pädevus, juhul kui tegemist on sõjadroonidega või kui need vahendid vajavad sellist vastureageerimist, mida meil kui korrakaitseorganil endal ei ole.

Millised on politseil olemasolevad droonitõrjevahendid?

Meil on olemas elektroonilised vahendid, mis mõjutavad droone, suudavad tuvastada droonide ja droonilennutaja vahelist sidet. Lähitulevikus lisanduvad meie arsenali näiteks püüdurdroonid ja loomulikult meil on olemas tulirelvad nendele reageerimiseks.

Kui nüüd küsida, kas seda kõike on piisavalt, siis loomulikult ei ole ja järgemööda me oma võimeid ja uusi vahendeid soetame ning üksuseid välja õpetame, aga loomulikult siin jätkuvalt on ikkagi tugev koostöö kaitseväega. Me mõlemad oma olemasolevaid vahendeid kombineerides ja ühist õhupilti koos seirates suudame koostoimes ikkagi oluliselt paremini ohule reageerida.

Eelnõuga saavad riigi toimimiseks oluliste objektide valdajad samuti õiguse enda territooriumil drooniseiret ja tõrjet teha. Mis on need objektid?

Selle loeteluga riik veel tegeleb. Need on objektid, mis on riigile nii järjepidevuse kui ka oluliste elutähtsate teenustega seotud objektid ja see objektide loetelu avalik ei ole.

Kui me oletame, et see objekt on näiteks Põhja-Eesti regionaalhaigla, kas reaalselt haiglal endal tekib õigus droone alla lasta, sinna politsei ei peagi vahele tulema?

Politsei igal juhul reageerib nendele ka sellisel juhul, kui erinevad objektikaitse valdajad ise seda meedet ei ole valmis kohe kohaldama. Juhul, kui regionaalhaigla on see objekt ja selles objekti nimistus eksisteerib, siis kui nüüd tuua näitena, siis põhimõtteliselt talle teenust osutaval turvaettevõttel tekiks õigus teostada nii seiret kui ka tõrjet. Aga see ei tähenda, et riik siin ei reageeri.

Kas see siis kohustab nende objektide haldajaid palkama mingisuguse ettevõtte, kes tegeleks drooniseirega?

Sellise võimaluse eelnõu annab. See on hetkel minu teada arutelul, millistel tingimustel ja milliste kohustustega objekti valdajale need nõuded pannakse.

Miks seda vaja on?

See on kindlasti mitmekihiline, annab võimalusi nii riigi- kui ka erasektori ressursse drooniohu vastu paremini kasutada. Väga tähtis on see, et kogu seirepilt jõuaks ühtsesse pildiahelasse.

Tuleb mõista ka seda, et kui meie piiridele tuleb droon, siis seiresüsteemist või radaripildilt ei ole võimalik näha vahetult seda, mis on selle drooni eesmärk – kas see on sõjaline droon või mingi luuredroon või veab hoopis salakaupa. Sellele reageerimisel meie oleme ikkagi esimesed väljaselgitajad, samas kui sobivad vahendid on hoopis näiteks kaitseväel, siis kaitsevägi teeb seda. Arvestades seda, kui vahetult piiri läheduses droon tuvastatakse, siis ohtu tekitavatesse olukordadesse ta jõuab ikkagi minutitega.

See, et riik seiresüsteemid ja tõrjesüsteemid järgmisele tasemele viib, ei tähenda kahjuks seda, et need droonid ei jõua juba siin õhuruumis seigelda, enne kui me saame adekvaatselt reageerida. Lihtsalt ajalised vahemaad on nii tillukesed.