Kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni juhataja kolonel Uku Arold rääkis pressikonverentsil, et tegemist oli neljanda ööga, kui Venemaa loodeosas toimus massiivne Ukraina droonirünnak Venemaa sõjalise ja sõda toetava taristu pihta.

Venemaal oli õhuhäire juba alates esmaspäeva õhtust saati.

"Selle olukorra tagajärjel on öösel ka Eesti territooriumile kandunud mitmeid droone, ilma et keegi oleks selleks Eesti käest luba küsinud," sõnas Arold.

Eesti jälitas riiki sisenenud droone ning seiras koos liitlastega õhupilti. 

Kaitsevägi saatis elanikele kolm ohuteavitust vastavalt sellele, millises piirkonnas hakkas oht realiseeruma. Esimene ohuteavitus läks välja juba enne droonide sattumist Eesti õhuruumi. Droonid jõudsid riigi õhuruumi mitmel korral ning oht lõppes hommikul.

Arold rõhutas, et ohuteavitus antakse välja juhtudel, kui oht on reaalne ehk küsimuse all on Eesti inimeste elu ja tervis.

Eesti territooriumil tuvastatud või oletatavate droonide arv jääb alla kümne. 

Droonid tulid lõuna ja ida poolt, ühtegi drooni ei tulnud lääne ega põhja poolt. Nendes maakondades, mis häires olid välja toodud, käisid droonid sees või olid neisse kohe sisse jõudmas, kommenteeris Arold droonide sügavust Eesti territooriumil. "Lõpptulemusena jäid kõrgendatud ohualast välja vaid Läänemaa ja saared," lisas ta.

Mõned droonid liikusid Eesti kohal sirgjooneliselt, teised mitte.

Liitlaste hävitajad tuvastasid taevas lendavad droonid ja olid valmis neid alla laskma.

"Liitlaste hävitajad tuvastasid ja nägid teatud juhtudel droone ning laskmisvõimalus oli olemas. Seal on aga alati kaks kaalutluskohta. Otstarbekus – kas ta läheb ise ära – ja ohutus, sest me elame rahuajal. Kui on oht, et rakett või droonirusud kukuks kohta, kus inimesed saaksid pihta, või et need satuksid teise riigi territooriumile, siis jääb lask tegemata. Täna öösel oli tegemist jahiga, mis jäi "fotojahiks"," sõnas Arold.

Ohualad määrati selle järgi, kus oli reaalne tõenäosus droonide liikumiseks. 

"Meil pole tõendeid, et keegi oleks tahtlikult Raplamaale või Pärnumaale sisse lennanud. Droone mõjutatakse erinevate vahenditega, mistõttu nad ei tee seda, mida nad tegema peaksid – hävitama Vene sõjamasinat – ja võivad sattuda sihtmärgist väga kaugele, piltikult öeldes segadusse," ütles Arold.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Veiko Kommusaar märkis, et ameti jaoks algas sündmuste ahel juba esmaspäeval kella poole kümne paiku õhtul, kui seiresüsteemid tuvastasid piirialades tavapäratult suure aktiivsuse.

Amet seiras olukorda ja pani isikkoosseisu valmisolekusse.

Hommikuse seisuga oli PPA-l kontrollimisel kolm asukohta, kus droonid võisid alla kukkuda. Ühes neist, Tartumaal Kastre vallas tuvastas politsei droonirusud.

Ööpäeva jooksul laekus PPA-le 49 teadet, mida amet kontrollib.

Eestil on plaanis välja arendada kihiline õhukaitse. Arold rõhutas, et sellist kaitsekuplit, kust miski läbi ei tule, pole veel leiutatud.

"Ka Iisraeli mitmekihilisest kaitsekilbist tulevad asjad läbi," ütles Arold. "Eesti rajab õhukaitsebrigaadi. See kihiline õhukaitse tähendab, et väga mitmest suunast objektide kohal, mis on prioriseeritud, suudetakse eritüübilisi vahendeid seire-, sihitamis- ja laskeseadmetega mõjutada. Ka õhukaitsebrigaadi täielikult väljaehitamine ei tähenda, et Eesti kohal oleks "taevakumm" – see kaitseb teatud alasid teatud intensiivsusega rünnakute eest."

Ka teisipäeva jätkuvad erinevad valvsustegevused ning maastikul liiguvad kaitseväelased. Arold palus mitte jagada sotsiaalmeedias informatsiooni kaitseväelaste liikumise kohta. Samuti mitte jagada informatsiooni allakukkunud droonide kohta sotsiaalmeedias, vaid teavitada sellest häirekeskust. 

Päästeamet: hoiatusi tuleb võtta täie tõsidusega

Päästeameti peadirektori asetäitja Viktor Saaremets kinnitas, et kaitseväel on ohuteavituse käivitamiseks väga hea informatsioon.

"Juhised on mõeldud selleks, et inimesed teaksid, kuidas käituda, ning need võivad tulla erineval kujul ja tasandil. Seni, kuni me pole eelnevalt teinud kampaaniat, et testime ohuteavitust, sireene või sõnumeid, siis tuleb kõiki neid märguandeid võtta täie tõsidusega, sest valitsusasutuste informatsiooni järgi oht võib olla päriselt olemas," sõnas ta.

Päästeameti esindaja märkis, et teisipäeval ohuteavitussüsteem töötas ja sõnumid jõudsid inimesteni. "Teeme alles tehnilisi analüüse võimalike esinenud probleemide kohta, seega on täpsemat infot veel vara jagada," lisas ta.

Häirekeskus: kuus aastat pole nii tihedat ööd olnud

Häirekeskuse kriisijuht Janek Murakas rääkis, et iga ohuteavituse väljasaatmine tähendas keskusele kohest töökoormuse tõusu.

"Minu mäletamist mööda pole meil kuus aastat nii tihedat ööd olnud. Kõned tulid kolme lainena, täpselt vastavalt saadetud ohuteavitustele," märkis Murakas.

Inimesed soovisid kinnitust, kas tegemist oli päris olukorraga, ning küsisid esmaseid käitumisjuhiseid. 

"Loomulikult oli ka ärevil, hirmul ja ka pahaste kodanike kõnesid. 112 sai täna öösel üle 20 teate kahtlastest objektidest nii Ida-, Lõuna- kui ka Põhja-Eestis. Kõik need teated läksid politsei- ja piirivalveametile," lisas ta.

Võrreldes 25. märtsil toimunud häirega toimus seekord positiivne muutus: kui varem tabas kõnede tulv ainult numbrit 112, siis teisipäeva öösel läksid infoküsimused õigesse kohta ehk riigi infotelefonile 1247. 

"Seal tekkis küll kohati mõneminutilisi ooteaegu, kuid koondasime ressurssi ja taastasime normaalse olukorra kiiresti. Numbrile 112 tulid tõepoolest ainult need teated, mis puudutasid kahtlaseid objekte, ja nii see peakski olema. Palume ka edaspidi infoküsimuste korral valida 1247 ning helistada 112-le vaid siis, kui märkate kahtlast objekti või leiate rususid," ütles Murakas.