Kolmapäeval hommikul kell 8.43 hakkas Eesti elanike nutitelefonidesse saabuma ohuteavitusi.

"Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu on piirkonnas kaasnev droonioht. Kui näete, varjuge ja helistage 112," seisis sõnumis.

Mõned said ka sõnumi: "Õhuoht! Varjuge!"

Enam kui pool tundi hiljem lisandus täpsustus, et ohupiirkonnad on Ida- ja Lääne-Virumaa. Sõnumid tekitasid inimestes palju segadust. Kuna samal ajal oli jõudnud meediasse teade mitu tundi varem Auvere elektrijaama korstent tabanud droonist, siis paljud seostasid teavitust selle infoga. Tegu oli aga Ukraina ründedroonide kolmanda laine tõttu õhus olnud reaalse ohuga.

"Seal ise juures olles – ütleme minuti jooksul oli pilt selge ja arusaam ka selge, et teavitus tuleb välja saata. Standardprotseduur, mis on harjutatud ja mille kohta on süsteemid seadistatud, on selline, et on olemas tekst, mis ütleb, et varjuda tuleb kohe. See on sisestatud kasutajaliidesesse, kus on palju erinevaid lahtreid ja võimalusi, mis selle ohuteavituse laiali saadab," lausus kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni osakonna ülem Uku Arold.

Seekord oli kaitseväe hinnang, et kohe varjuda polnud vaja, kuid drooniohtu hinnati siiski kõrgeks. Seetõttu koostati rutuga uus tekst. Kaitsevägi tunnistab, et kiirustades tehti vigu.

"Seal on erinevaid lehekülgi, sama teksti peab erinevatesse lahtritesse sisestama ja selgub, et peab valima erinevates rakendustes neid levialasid ka erinevalt. Eks neid süsteeme arendatakse kogu aeg, nii nagu me igaüks saame oma telefonides ja arvutites tarkvara uuendusi. Nii see süsteem on tervikuna ka pidevalt arengus. Mõnda kohta läks teade vales keeles. Ühes tekstis oli täheviga ja samamoodi ühes rakenduses jäi asendamata kõige akuutsemat ja vältimatult kohest varjumisjuhist andev teade. Sellepärast on kaitsevägi vabandanud ja sellest on kahju," ütles Arold.

Ohuteavituse käivitamisel on lisaks täpsele väljasaatmise protseduurile täpsed reeglid sõnastuse kohta. Sõnum, mis välja saadetakse, peab olema nii lühike ja konkreetne kui võimalik, aga arusaadav ja sisaldama kindlaid elemente.

"Kindlasti peab saatja olema. Saatja Eestis on EE-ALARM. See on see kõige üldisem ning see ongi meie ohuteavituse süsteem, kes seda kriisi juhib ja kes selle teavituse välja saadab. Sellele peab järgnema, mis on see oht. Näiteks, et päästeamet ja põleng Rahumäel ning siis käitumisjuhis, et piirkonnas palun mitte väljuda hoonetest. Seejärel lisainfot saab leheküljelt kriis.ee," sõnas päästeameti ohuteavituse osakonna juht Argo Kerb.

Segadusi oli aga veelgi. Ohuteavituse protseduuri osana saatis kaitsevägi rahvusringhäälingule sõnumi, mida ERR-i kanalid oleks pidanud lugejatele ja vaatajatele vahendama.

"Rahvusringhäälingul on ülesanne ka osaleda ohuteavituses ja selle jaoks on kokku lepitud ja mitmetel kordadel läbi harjutatud päris konkreetne tegevuste jada, et kust tuleb sisend selle kohta, milline oht teavitamist vajab ja milline on selle teate tekst. Seal on kahekordne kinnitus, et see teade peab saabuma e-maili teel ja sellele peab antama telefoni teel kinnitus teate valideerimiseks," lausus ERR-i uudistetoimetuste juht Anvar Samost.

Kirjas oli aga vaid venekeelne tekst, kuid suunisega edastada see RDS-i ja ETV-sse. Kinnitavat telefonikõnet ei saabunudki. Nii otsustas ERR hoiatust eetrisse mitte panna.

"Ma arvan, et läks hästi, et ei tulnud, sest ma ei kujuta ette, mis oleks juhtunud, kui kolmapäeva hommikul umbes kell 8.45 oleks siis kümnete tuhandete inimeste teleekraanidele ETV programmi "Terevisioon" keskel tulnud punane riba, kus oleks vene keeles teatatud drooniohust," sõnas Samost.

"Rahvusringhääling oleks pidanud saama kolmes keeles teksti, et ta saab neid oma kolmes eetrikeeles kasutada nii, nagu see ringhäälingu siseselt korraldatud on. See on osa sellest samast tööõnnetusest ja näitab tegelikult, et protseduuride protokollid toimisid, et ei juhtunud mingisugust suuremat pahandust," ütles Arold.

Arold selgitas, et kaitseväes ei ole spetsiaalset ohuteavituse spetsialisti. Sama inimene, kes saatis ohuteavituse elanikkonnale, pidi samal ajal koordineerima Eesti õhukaitse operatsiooni.

SMS-sõnumid saadeti Ida- ja Lääne-Virumaa telefonidesse, äpiteavitused üleriigiliselt. Riigi infosüsteemide ameti andmetel jõudsid need 197 000 telefoni. Kuid mitte kõik "Eesti" ja "Ole valmis!" äppi omavad inimesed ei saanud teadet. Selgub, et paljud on äpid küll telefoni laadinud, kuid pole kunagi neid avanud ega seadistanud, milliseid teavitusi endale saata lubab.

"Kindlasti tuleb üle vaadata lisaks äpiseadetele ka enda telefoniseaded. Hetkel on nii, et see ohuteavitus ei lähe üle sinu telefonitehase seadetest. Olgu selleks Android ja iOS seadmetehase seadmed, vaid inimene peab ise märguanded lubama," lausus RIA personaalriigi osakonna juhataja Kai Kallas.

Tehnilisi probleeme tekitas ka see, et inimesed käitusid teistmoodi kui testide ajal. Siis ignoreeris suur hulk inimesi sõnumit, kuid nüüd, reaalses situatsioonis, vajutati nuppu "Sain aru", mis juhtis neid äppi sisse logima ja seda nad ka tegid.

"Tekkis tõrge peamiselt sellega, et inimesed asusid seda teavitust avama ja Eesti äpi rakendus sai nii suure koormuse. Kasv oli lausa viiekordne peale viimast ohuteavituste testimist, et rakenduse koormus ei pidanud vastu. Aga tehnilise tõrke saime omalt poolt väga kiiresti lahendatud ja õhtune sõnum näitas, et kõik toimis," ütles Kallas.

RIA leiab, et nupp "Sain aru" võiks juhatada otse õigesse infoallikasse, kust lisainfot saada, olgu see siis kriis.ee lehekülg või konkreetse asutuse koduleht. Samuti peaks olema võimalik ohuteavitust jagada tuttavatega. Praegu on see turvaseadetega piiratud.

"Kaitsevägi selle SMS-teavituse puhul, mis nad tegid sellel hetkel, et on oht, olge valvsad ja ettevaatlikud, jõudis Lääne- ja Ida-Virumaale ilusti korrektselt umbes kümne minuti jooksul kohale. Selles vaates oli õnnelik õnnetus, et palju kehvem oleks olnud, kui oleks info saatmata jäetud või info oleks olnud võib-olla ohtu vähendav," ütles Kerb.

Kerb ei arva, et sellised apsakad vähendaksid inimeste valmisolekut ohuteavitusi tõsiselt võtta. Seda näitas tema hinnangul ka tagasiside.

"Me saame välja töötada ja töötame, nagu ka praegu töötati käigult välja šabloonsemate olukordade jaoks sõnumeid ette, et ei tekiks tähesisestusvigu näiteks teist tüüpi klaviatuuril ja samamoodi saame käia läbi need protseduurid oma oluliste partneritega. Need kohtumised on juba kokku lepitud ja mitmetega neist on ka juba nõu peetud," lausus Arold.