Hommikul kell 8.42 said paljud, kuid mitte kõik Eesti ja Ole Valmis rakenduste kasutajad telefonile ohuteavitused. Mõned ekslikult vene keeles. Teavitusi edastas kaitsevägi ja nende sisu oli järgnev:

"Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu on piirkonnas kaasnev droonioht. Kui näete, varjuge ja helistage 112. Lisainfo KRIIS.EE ja 1247."

"See nii-öelda häireteavitussignaal, mis läks välja 8.30, on seotud sellega, et teatud kriteeriumid jõudsid kätte ja vastavalt kaitseväelaste korraldusele käivitatakse sel hetkel ka ohuteavitus. Ja kõik need varasemad asjad, mida me oleme monitoorinud juba mõnda aega, ei olnud piisav alus, et  ohuteadet saata ehk oht meie tsiviilelanikkonnale oli madal kuni selle hetkeni," lausus kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo.

Sama tekst jõudis inimesteni üle Eesti, kuid mis piirkond ohtlik oli, teates ei täpsustatud.

"See oli lihtsalt inimlik eksitus. Regiooni valik jäi kogu Eesti peale ja pärast tuli see täpsustus, et see puudutab Kirde-Eestit," ütles siseminister Igor Taro.

"See oli tehniline viga, et see esimene teavitus läks kogu Eestile, aga see on viga, millest õppida, et järgmine kord ollakse regiooni mõttes hoolsamad. See, mida ma Iisraelis nägin, seal suudetakse ohuteavitust saata mitte lihtsalt regiooni kaupa, vaid linnaosade kaupa. Ehk seal ei hoita tervet ühiskonda kogu aeg pinges. Sinnapoole me ka liigume," lisas ta.

Täiendus, et ohupiirkonnad on Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa, edastati kasutajatele ligi tund aega hiljem. Nendes maakondades viibijatele saatis riik välja ka SMS-id. Kuid teateid saabus veel teisigi. Narva elanikke teavitati Ole Valmis äpi kaudu esmalt vene keeles, et kirjutab kaitsevägi, ja teade jätkus eesti keeles lühidalt: "Õhuoht! Varjuge!"

Tegelikult peab riiklik ohuteavitus olema hulga terviklikum.

"Iga sõnum peab alati sisaldama seda, mis ajaga on tegemist, mis asutus on, kes sellest ohust teavitab – antud juhul oli selleks kaitsevägi – ja alati ka lühike olukorra kirjeldus ja ka lühike käitumisjuhis," lausus häirekeskuse kriisijuht Janek Murakas.

Peaminister Kristen Michali sõnul tuleb juhtum nüüd läbi vaadata.

"Ma arvan, et tuleb sellest juhtumist õppida, et peab olema adekvaatne teavitus, võimalikult vara ja seal kohas, kus see peab olema," ütles Michal.

Sõnumisegaduse tõttu tõusis riigi infonumbrile 1247 helistajate arv mitmeks tunniks viiekordseks. Ka häirenumber 112 oli ligi kümneks minutiks ülekoormatud.

"Väga palju kõnesid oli loomulikult sellised, kus inimesed tahtsid veenduda, et kas tegemist on päris olukorraga või on tegemist õppusega. Oli loomulikult ka ärevaid kõnesid, kus inimesed uurisid, mida nad peaksid nüüd tegema, a la kas lapsed tuleks koolist-lasteaiast ära tuua, kas peaks varjuma või mitte. Ja oli ka pahaseid helistajaid, kelle arvates tegemist oli ülereageerimisega või kes ei soovi ohuteavitusi saada," rääkis Murakas.

Pärastlõunal teavitati äppides ohu möödumisest.