Saaremets selgitas "Terevisioonis", et tavainimese jaoks polegi niivõrd oluline, kas ohuteavitus tuleb päästeametilt või kaitseväelt, vaid tähtis on, et ohuteavitus tuleks õigel ajal, õigeid kanaleid pidi ja õige sõnumiga.

Seadusega on ka ära reguleeritud see, millised asutused ja millised osapooled ohuteavituse süsteemi kasutada saavad. Selle mõte on just see, et otsuse langetab osapool, kes sündmust juhib, kellel on kõige adekvaatsem ja täpsem informatsioon ja kes olukorda täpselt teab, rääkis Saaremets. "Kolmapäeval oli selleks kaitsevägi, sest me rääkisime lendavatest hulkuvatest droonidest."

Ohuteavitussüsteem EE-alarm koosneb erinevatest osistest ja neid on võimalik saata väga väikese piirkonna põhiselt või ka üle-eestiliselt.

"Eile tegelikult algusest peale oli valik saata see Lääne- ja Ida-Virumaale. SMS-ide puhul see ka töötas ehk siis SMS-id ei läinud üle-eestiliselt. Aga äppide puhul, tõepoolest, Eesti äpp saatis teavituse üle-eestiliselt välja. Siin on tegelikult ka kaitsevägi eile õhtul saatnud omapoolsed jutupunktid juurde, mis ütlevad, et seal tehti ka pärast parandusi," lausus Saaremets.

Ohuteavituse sõnastus sünnib otsustavas asutuses kohapeal, kas siis staabis või rakukeses, kes selle ohuteavituse väljaandmise eest vastutab. "Osalt on need mallid ja põhjad juba ette valmis kirjutatud, juhul, kui seda on võimalik teha. Aga üldjuhul lähtuvalt sellest, milline oht inimese elu, tervist varitseb, siis see otsus või sõnum kujundatakse hästi kiiresti kohapeal ja see läheb välja," selgitas päästeameti asejuht.

Kuna kahte ühesugust sündmust ei ole olemas, tuleb mingisugune sõnumi muudatus lõpuks inimesel teha. "Paraku seal see roll inimesel jääb ikkagi juurde ja ma iseenesest arvan, et see on hea, kuna see tähendab seda, et keegi vaatab, kaks silmapaari, kolm silmapaari vaatavad selle üle ja otsustavad, et jah, see on nüüd õige, et läheb välja," märkis Saaremets.

Ajakirjaniku küsimusele, kas kolmapäeval sellist kontrolli ei olnud, vastas Saaremets: "Sellele küsimusele peaks nüüd kaitsevägi vastama, kui palju inimesi, silmapaare seal selle ekraani taga oli."

See, mis keeles inimene sõnumi saab, peaks sõltuma sellest, milline on inimese enda määratud keele-eelistus äpis.

"Eile seal oli, jah, viperusi selle väljasaatmisel, seal läksid keeled natukene sassi. Kes oli märkinud vene keele, sai seal eestikeelse, kes inglisekeelse ja venekeelse, aga seal tehti hiljem parandused," tõdes Saaremets.

Kuna osa sõnumeid oli ka kahes keeles korraga, siis tuli saata ka parandav teade just nimelt äppidesse, kus see viga oli. SMS-id läksid päästeameti praeguse teadmise juures ikkagi õigesti välja.

Päris ohu puhul peab sõnum olema konkreetne

Hoiatus "Õhuoht. Varjuge." ehmatab inimesi, aga teatud olukorras on see Saaremetsa kinnitusel kindlasti kohane.

"Kui meie kohal ikkagi lendab päris oht, mis on suunatud meie vastu, siis ilmselt tulekski väga konkreetselt anda see sõnum, et nüüd tuleb varjuda. Kui sellist sõnumit eile oleks vaja olnud, siis tõenäoliselt oleks käivitatud ka sireenid, mida ju eile ei tehtud, sest vajadus tegelikult puudus. Saadeti SMS, et hoidke silmad, kõrvad lahti; kui midagi näete, siis minge peitu ja helistage 112. Ja nagu kaitsevägi eile mainis, siis tegelikult see sõnum oleks pidanud olema leebem ja pärast saadeti ka uus," rääkis päästeameti esindaja.

Kuigi osa inimesi ehmatas korralikult, siis Saaremetsa kinnitusel on tegelikult taolistel puhkudel alati esimene eesmärk säilitada rahu ja olla ka valmis, et sellised sõnumid võivad meid tabada, sest me elame sellise riigi naabruses, kes on täiemahulises sõjas, keda reaalselt pommitatakse.

"Me peame olema selleks valmis, läbima võib-olla mingisugused koolitused, lugema materjale, tegema endale selgeks, et kui me sellise sõnumi saame, siis meie esimene eesmärk on ikkagi aru saada," selgitas päästeameti peadirektori asetäitja.

"Kui selline sõnum (Varjuge! – toim.) tuleb, siis tuleb varjuda selle peale, kuni tuleb järgmine sõnum, mis ütleb, kas see oht on päriselt selline või on teistsugune," ütles Saaremets, lisades, et kolmapäeval äpi teavitus täpsustati suhteliselt kiiresti üle.

Kolmapäevane olukord oli Saaremetsa sõnul hea näide, miks on vaja ohuteavitust regulaarselt testida.

"Ohuteavitus on Eestis suhteliselt värske asi, me oleme seda tegelikult alles mõned aastad kasutanud. Meil ei ole sündmusi, kus me päriselus peaksime seda ohuteavitust käivitama, ehk siis praktika kogemus on väga väike. Ja see drillimine, testimine, selle kasutamine ja ka selliste sündmuste puhul selle käivitamine ongi see, kust me saame õppida, teha järeldusi, parendusi. Ja ma olen täiesti sada protsenti veendunud, et järgmine kord läheb palju libedamalt kõik," ütles Saaremets.