Ühtekokku rajatakse Narva jõele, Peipsist kuni Soome laheni, 14 radarimasti. Üks neist kerkib Puhatu sohu, Narvast umbes 30 kilomeetri kaugusele. Radarid annavad piirijõel toimuvast täieliku ülevaate, kuid piiririkkuja tabamiseks peab kiiresti tegutsema ja selleks rajatakse piki jõge kulgev patrullrada.

"Piirivalve sai mööda jõge patrullida kaatriga, aga kõik alates jõekaldast kuni suurema maanteeni oli mõnevõrra pime ala. Kõiki neid pimedaid alasid me vähendame ja igal juhul seirevõimekust parandame," lausus siseminister Igor Taro.

Sisuliselt on tegemist uue teega Narvast kuni Peipsini, mida varem polnud. Piirivalve kaalub, kas lubada teele ka kohalikke elanikke.

"Kui kellelgi on siin lähedal suvemaja, siis teatud erisustega kohaliku elaniku vaatest, ma usun, et on võimalik nendes asjades vastu tulla," ütles PPA peadirektori asetäitja Veiko Kommusaar.

Praegu näevad piirivalvurid Narva jõel toimuvat umbes 70 protsendi ulatuses. Uued radarisüsteemid avavad piirvalvurite silmad seni varjatud jõelõikudele ning ka taevas toimuvale. PPA on hankimas ainulaadset lahendust, mis võimaldab droone avastada ja tõrjuda.

"Erinevaid seirelahendusi on ja erinevaid tõrjelahendusi on ka, aga et panna seire ja tõrje ühte süsteemi ohule reageerima, seda lahendust ei ole teada, et oleks," lausus Kommusaar.

Narva jõepiiri seiresüsteemid koos droonitõrje ja patrullradadega peaks valmis saama tuleval aastal. Kogu idapiiri väljaehitamine maksab 180 miljonit eurot, millest jõepiiri kindlustamiseks kulub ligi kolmandik.