USA ja Iisraeli 28. veebruari rünnakutega Iraani vastu alanud konflikt toob esile aastatepikkuse alarahastuse ja viivituste mõju, mille tõttu on Briti kuninglik merevägi Lähis-Idast praktiliselt puudu.

Vaidlused Ühendkuningriigi mereväe võimekuse üle puhkesid esmalt seoses viivitusega hävitaja HMS Dragoni saatmisel Küprosel asuvate Briti baaside kaitseks, millest ühte tabas 1. märtsil Iraani käsilassõdalaste ilmselt Liibanonist väljalastud droon. Hävitaja jõudis kohale alles äsja.

Vahepeal saatis Prantsusmaa piirkonda oma lennukikandja Charles de Gaulle ning Küprosele kindlustunde andmiseks läkitasid piirkonda oma alused ka Itaalia ja Kreeka. Briti parempoolne ajaleht Daily Telegraph nimetas seda võrdlust piinlikuks.

Sel nädalal teatas Saksamaa, et võtab aprillis Suurbritannia asemel üle NATO meremissiooni juhtimise Põhja-Atlandil. Ühendkuningriik pidi sellele kohale määrama HMS Dragoni, kuid ei suuda teist alust välja saata.

"Nii teevadki head liitlased," ütles Briti kaitseminister John Healey neljapäeval, tunnistades samas, et ta ei ole rahul oma riigi sõjalaevastiku olukorraga.

"Ma pean tegema otsuseid selle põhjal, mis meil on," lisas ta, märkides, et Ühendkuningriigil on praegu 17 fregatti ja hävitajat võrreldes 23-ga, kui leiboristid olid viimati võimul 2010. aastal.

Laevade hulka kuulub kuus Type 45 hävitajat ja 11 Type 23 fregatti, kuid enamik neist on praegu kas hoolduses või mahakandmisel ning seega kasutamatud.

Järgmise põlvkonna sõjalaevad – kaheksa Type 26 allveelaevatõrje fregatti ja viis Type 31 fregatti – ei saa viivituste tõttu valmis enne 2028.–2029. aastat, mistõttu hoiatavad mõned eksperdid lähiaastatel tekkiva Briti mereväe võimekuse languse eest.

Eelmisel aastal avaldatud strateegilises kaitsedokumendis kurdeti, et vananev laevastik suurendab hoolduskulusid. See on löök kuninglikule mereväele, mis sajandeid laiendas ja kaitse Briti impeeriumi üle maailma, domineerides kunagi ookeanidel ja muutes saareriigi globaalseks suurvõimuks.

Kaks Briti lennukikandjat, HMS Prince of Wales ja HMS Queen Elizabeth, on dokis. Esimene neist peaks peagi osalema Põhja-Atlandi missioonil.

Ameerika Ühendriikide president Donald Trump nimetas neid neljapäeval mänguasjadeks, kritiseerides Londonit kasina reageeringu eest USA ja Iisraeli sõjale Iraani vastu.

Peaminister Keir Starmer aga on seisukohal, et Ühendkuningriik ei lase end laiemasse sõtta tõmmata ja keeldub ühinemast USA ja Iisraeli õhurünnakutega Iraani vastu.

Ühendkuningriigi valitsus on siiski lubanud USA lennukitel startida kahest Briti baasist, et rünnata Iraani raketilaskeseadeldisi. Lisaks on Suurbritannia saatnud Pärsia lahe piirkonda hävitajaid ja õhutõrjesüsteeme, et kaitsta Briti huve ja liitlasi, tulistades alla arvukalt droone.

Venemaa sõda Ukrainas, NATO missioonide laienemine ja konflikt Lähis-Idas tähendavad, et Briti mereväe jaoks on tegemist eriti väljakutseterohke perioodiga, ütles Nick Childs Rahvusvahelisest Strateegiliste Uuringute Instituudist hiljuti ajakirjanikele.

"Eelkõige on raskusi võimekuse vastavusse viimisega kohustustega, aga ka vägede taseme hoidmisega," ütles ta.

Suurbritannia endine kõrgeim riigiametnik Mark Sedwill ütles hiljuti BBC-le, et järjestikuste valitsuste ajal on toimunud põhitõdede, nagu hoolduse, väljaõppe, lahingumoona varude ja muu sellise erosioon, mis takistanud sõjaväe lahinguvalmiduse hoidmist.

Starmeri leiboristide valitsus, mis valiti ametisse 2024. aasta juulis pärast 14 aastat kestnud konservatiivide võimu, on lubanud kaitsekulutusi märkimisväärselt suurendada, seades esikohale NATO kohustused.

Kuid kaitseinvesteeringute kava avaldamine, mida algselt oodati 2025. aasta lõpus, lükkub pidevalt edasi, mis valmistab kaitsetööstusele pettumust.

Mereväe sees on prioriteediks tuumaheidutus ja üleminek niinimetatud hübriidjõule, mis ühendab traditsioonilised meeskondadega sõjalaevad autonoomsete meredroonidega.

"Põhjusega on Ühendkuningriik otsustanud, et riigi peamine oht on Venemaa," ütles Kevin Rowlands mõttekojast RUSI AFP-le.

"Ja peamine operatsioonide piirkond, kus me peame Venemaale vastu seisma, on Põhja-Euroopa, Atlandi ookeani põhjaosa ja Kaug-Põhi. "Seega on peaaegu vältimatu, et kui midagi juhtub mõnes teises maailma osas, siis me ei pruugi seal kohal olla."