Briti merevägi on Starmeri lubadusest hoolimata hoidunud Vene varilaevastiku takistamisest

Briti merevägi ei ole hoolimata peaminister Keir Starmeri lubadusest pidanud kinni ühtegi sanktsioonide alla pandud Venemaa tankerit, kartes, et see rikub rahvusvahelist õigust, teatas väljaanne The Telegraph.
Vene varilaevastikul on lastud läbida La Manche'i väina hoolimata Starmeri kaks nädalat tagasi antud lubadusest selliste laevade vastu meetmeid rakendada. Pärast seda, kui The Telegraph kolmapäeval avalikustas, et Moskva saatis oma sõjalaeva sanktsioneeritud laevu läbi La Manche'i eskortima, on Briti valitsuse suutmatuse kohta Venemaa laevu peatada tekkinud üha rohkem küsimusi, tõdes leht.
Ühendkuningriigi peaprokurör Richard Hermer andis küll õigusnõu, mille kohaselt eriväed ja riikliku kuritegevuse vastase agentuuri (NCA) ohvitserid võivad sanktsioonide-aluse Vene nafta transportimise takistamiseks Briti territoriaalvetes laevade pardale minna, kuid selliseid operatsioone pole toimunud, kuna kardetakse rahvusvahelise mereõiguse rikkumist, mis seab välisriigi laeva pardale minekuks kõrged piirangud, kirjeldas Briti konservatiivne leht. Ametnikud peavad iga operatsiooni kohta, mida rahvusvahelises õiguses nimetatakse tõkestamiseks, esitama õigusliku põhjenduse ja tõestama, et laev on Briti sanktsioonidest kõrvale hiilinud, selgitas The Telegraph.
Venemaa saatis neljapäeval läbi La Manche'i väina veel kolm laeva, seda kõigest mõni tund pärast seda, kui kaitseminister John Healey avalikustas, et Venemaa oli Briti vetes läbi viinud salajase allveelaevaoperatsiooni, mis võis ohustada elutähtsaid energia- ja andmesidekaableid.
Samuti selgus, et üks Venemaa laevadest, mis sel nädalal La Manche'i väina läbis, võis vedada varusid Vene relvajõududele.
Neljapäeval ütles endine konservatiivist peaminister Boris Johnson Telegraphile, et leiborist Starmer oleks pidanud varilaevastiku laevade liikumist takistama ja taastama sellega osagi austusest, mille Ühendkuningriik on tema sõnul hiljuti kaotanud oma sõjalise reageeringu pärast sõjale Lähis-Idas.
"Minu arvates on see hale. Ma ei tea, miks me ei lähe sanktsioone rikkuvatele laevadele. Nad toidavad [Vene režiimi juhi Vladimir] Putini sõjamasinat ja rahastavad süütute ukrainlaste tapmist ning meil oleks suurepärane võimalus see peatada," tõdes Johnson.
"Ma arvan, et kui me seda teeksime, aitaks see paljuski tagasi saada seda lugupidamist, mille Suurbritannia on hiljuti kaotanud meie suutmatuse tõttu kaitsta oma sõpru Pärsia lahes ja kasutada oma baase Küprosel," lisas ta.
"Putin rikub seadust – ta teab seda ja ta naerab meie üle. On oluline piirata Putini sissetulekuid. Briti relvajõudude uhkus tuleb natukenegi taastada. See ei ole relvajõudude süü – see on valitsuse kohutav juhtimine," rõhutas Johnson.
The Telegraph tõdes, et õiguslikud probleemid on nurjanud Starmeri 26. märtsil antud lubaduse täitmise, et Ühendkuningriik tugevdab survet Vene varilaevastikule ja jätab tema sõjamasina ilma "räpasest kasumist" nagu väljendas peaminister.
Arvatakse, et kuninglik merevägi oli valmis Vene varilaevastiku aluste arestimisteks La Manche'i väinas, mille käigus oleks sõjaväelasi abistanud NCA ohvitserid, kes võivad Briti sanktsiooniseaduste alusel vahistamisi teha. Kuid siis, kui Vene Musta mere laevastiku fregatt Admiral Grigorovitš saatis teisipäeval läbi La Manche'i väina kahte varilaevastiku laeva, sõitis Briti sõjalaev neil lihtsalt tegevusetult kannul. Vene tankereid saatsid La Manche'is Briti sõjalaevastiku abilaevastiku (RFA) alused, mille meeskonnas on tsivilistid, mitte relvajõudude liikmed.
Kardetakse, et üks läbi väina sõitnud Vene laevadest vedas Venemaa relvajõududele varusid ja relvade varuosi. Väljaanne The i Paper teatas, et laev vedas sõjaliselt olulist lasti ja seda saatis Vene Musta mere laevastiku fregatt, mis oli relvastatud tiibrakettide ja maa-õhk tüüpi rakettidega.
Neljapäeval läbis La Manche'i väina veel kolm sanktsioonide-alust Vene tankerit, mis tekitab muret, et Putini varilaevastikul lubatakse Briti vetes karistamatult tegutseda.
Starmeri ähvardus, et Ühendkuningriigi sõjaväelased lähevad laevadele pardale näib olevat siiski vähendanud varilaevastiku liiklusvoogu La Manche'i väinas, kuna paljud sanktsioneeritud tankerid liiguvad nüüd hoopis läbi Põhjamere ja ümber Iirimaa ranniku.
Neljapäeval ütles Briti kaitseminister John Healey, et varilaevastiku peatamiseks saaks rohkem teha, kuid lisas, et Venemaa otsus saata neid eskortima oma sõjalaev, näitas, et Suurbritannia on suutnud edukalt Putini ressursse Ukrainast eemale suunata.
"Oleme valmis. Meil on sõjalised võimed ja oleme valmis tegutsema, mitte ainult liitlaste toetuseks, vaid ka koos nendega, et varilaevastiku laevu peatada," lisas kaitseminister.
Ta teatas ka, et kuninglik merevägi jälitas hiljuti Venemaa allveelaevu, mis olid luuremissioonil Põhjameres asuvate veealuste kaablite lähedal.
Healey avalikustas Downing Streeti pressikonverentsil, et Briti merevägi oli jälginud Venemaa Akula-klassi tuumajõul töötavat ründeallveelaeva ja kahte spetsialiseeritud allveelaeva, mis kuuluvad Vene kaitseministeeriumi juhitavasse süvamere-uuringute programmi Gugi.
Ta ütles, et kaablite kahjustamise kohta pole tõendeid, kuid Ühendkuningriik teeb Venemaa sekkumise ulatuse hindamiseks koostööd liitlastega, sealhulgas Norraga.
The Telegraphi andmetel võiks Ühendkuningriik saata operatsiooni osana välja spetsiaalse uuringu- ja seirelaeva RFA Proteuse, et kontrollida, kas kahju pole tekkinud.
Lehe sõnul tekitab Venemaa viimane sekkumisoperatsioon merel täiendavat muret kuningliku mereväe olukorra pärast, mis ootab valitsuse kaua edasi lükatud kaitseinvesteeringute kava rakendamist.
Healey ütles, et kava avaldatakse niipea kui võimalik. Tema sõnul on olnud teateid viimase hetke vaidlusi rahandusministeeriumiga kaitsevaldkonna rahastamise üle.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: The Telegraph








