Venemaa varilaevastiku ohjeldamine on äärmiselt aktuaalne just praegu, kus USA ja Iisraeli rünnak Iraanile ja Iraani vasturünnakud on oluliselt tõstnud nafta hinda, mis suurendab naftamüügist saadavaid tulusid, millega Venemaa oma sõjamasinat Ukrainas käigus hoiab. Samal ajal on Ukraina rünnakute tõttu torujuhtmetele ja naftasadamatele pea poole võrra langenud Venemaa naftaekspordi võime.

Mööda Läänemerd seilab aga seni üsna karistamatult Venemaa varilaevastik. Helsingisse kogunenud riigijuhid on ühel meelel, et karistamatusele tuleb ükskord ometi lõpp teha.

Eesti peaministri Kristen Michali sõnul ei jää Ühendkuningriik ja juba varem Venemaa varilaevastiku ohjeldamisega tegelenud riigid, sealhulgas Eesti, omaette tegutsema.

"Sama plaanivad ka teised, näiteks Holland mainis seda, et ka nemad võtavad selle ette ehk laiemalt on seda kindlasti ettevõetamas," ütles Michal.

"Varilaevastiku kaudu Venemaa sõjamasina toetamise peatamine ja iga tegevus laevade peatamiseks, mis seda masinat käigus hoiavad, on väga teretulnud. Seega me tugevasti toetame peaminister Starmeri algatust," lausus Soome president Alexander Stubb.

Ühendkuningriigi algatatud ja seni kümmet NATO liikmesriiki ühendava Ühendekspeditsiooniväega avaldas president Volodõmõr Zelenski suu läbi soovi ühineda ka Ukraina. Tegu ei ole esimese korraga, kus Ukraina Ühendekspeditsiooniväe liikmeks saada tahab. Kohtumisel osalenud riigijuhid tõdesid, et Ukrainal on Ühendekspeditsiooniväele palju anda, eriti just sõja jooksul arenenud droonivilumuse osas. Ühendekspeditsiooniväega ühineda soovijaid on aga teisigi, näiteks Kanada.