"Ühendkuningriik teeb tihedat koostööd rahvusvaheliste partneritega, et tagada rahvusvahelise laevaliikluse ohutus Hormuzi väinas," ütles Walters kolmapäeval ajakirjanikele.

Avaldus järgnes teadetele, mille kohaselt plaanib London asuda juhtima koalitsiooni väina vabastamiseks Iraani blokaadist.

Ajaleht The Times teatas teisipäeval Briti ametnikele viidates, et Briti merevägi plaanib asuda juhtima nn Hormuzi koalitsiooni, mille eesmärk on strateegiliselt tähtis väin uuesti avada. 

Väljaande Politico andmetel on London pakkunud välja ka tippkohtumise korraldamise enam kui 30 riigile, kes allkirjastasid ühisavalduse, lubades teha "vajalikke jõupingutusi" meretee turvamiseks.

Suursaadik ei kommenteerinud meediakajastusi otsesõnu ega lisanud Briti plaanide kohta täpsemaid detaile. Tema sõnul jätkab London tööd "kiire lahenduse nimel, mis taastaks piirkonnas julgeoleku ja stabiilsuse, lõpetaks Iraani ohu naaberriikidele ning katsed võtta maailmamajandus pantvangi".

Prantsuse sõjaväeametnik teatas kolmapäeva päeval, et Prantsusmaa relvajõudude juhataja Fabien Mandon osaleb "õige pea" videokonverentsil teiste riikide kaitseväe juhatajatega, kes soovivad aidata taastada vaba laevaliiklust Hormuzi väinas.

Politico kirjutas teisipäeval, et riigid, kes seavad eesmärgiks Hormuzi väina taasavamise, kogunevad lähiajal julgeolekualasele tippkohtumisele, mida on pakkunud võõrustada Ühendkuningriik.

Ühisavaldusele, millega lubatakse teha "vajalikke jõupingutusi" selle olulise kaubatee turvamiseks, on nüüdseks alla kirjutanud üle 30 riigi, teiste hulgas Araabia Ühendemiraadid, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland ja Eesti.

Anonüümsust palunud Briti ametnik sõnas teisipäeval, et Ühendkuningriik soovib aidata seda koalitsiooni luua ja sellele hoogu anda, et tagada Hormuzi väina läbiv turvaline teekond ning pakkuda kaubalaevastikule vajalikku kindlustunnet.

Ta lisas, et sarnaselt mõtlevate partnerite koostöö raames toimuks ka teemakohane julgeolekukonverents, mille asukohaks võiks olla London või Inglismaa lõunarannikul asuv Briti kuningliku mereväe kodu Portsmouth.

NATO peasekretär Mark Rutte ja Briti peaminister Keir Starmer näivad nüüd olevat peamised eestvedajad laevaliikluse taastamisel läbi väina, vaatamata teiste liitlaste skepsisele, märkis väljaanne.

Sama ametnik arutles ka võimalike lahenduste üle meretee turvamiseks, mainides autonoomsete miinitõrjesüsteemide kaasamist Pärsia lahes asuvalt emalaevalt. Samas möönis ta, et praeguse vaenutegevuse taseme juures ei ole see veel võimalik.

Ametnik väljendas veendumust, et "erinevad riigid tulevad välja oma pakkumistega meid toetada" ning "sobivate tingimuste tekkides suudetakse luua koalitsioon, mis suudab pakkuda kaubalaevanduse sektorile vajalikku turvatunnet".

Avaldusele kirjutasid alla Albania, Araabia Ühendemiraadid, Austraalia, Bahrein, Bulgaaria, Dominikaani Vabariik, Eesti, Horvaatia, Itaalia, Jaapan, Kanada, Korea Vabariik, Kosovo, Leedu, Läti, Holland, Montenegro, Nigeeria, Norra, Panama, Portugal, Prantsusmaa, Põhja-Makedoonia, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Taani, Trinidad ja Tobago, Tšehhi, Uus-Meremaa ning Ühendkuningriik.