Rubio sõnul oleks otsuse põhjuseks sõjalise alliansi toetuse puudumine Lähis-Ida konflikti ajal, teatasid meediakanalid Bloomberg ja Al Jazeera, mida vahendas ukrainlaste uudisteagentuur Unian.

Bloomberg tõi välja, et välisminister kritiseeris NATO liikmeid muu hulgas selle eest, et mõni neist ei ole andnud USA vägedele juurdepääsu oma sõjaväebaasidele. USA president Donald Trump oli enne seda nimetanud NATO liitlasi argpüksideks ja allianssi ennast pabertiigriks.

"President ja meie riik on sunnitud selle kõik pärast käesoleva operatsiooni lõppu üle vaatama. Kui NATO tähendab ainult seda, et meie kaitseme Euroopat rünnaku korral ning nad keelavad meile õiguse paigutada oma vägesid, kui meil seda vaja on, siis pole see hea tehing. Sellistes tingimustes on raske alliansi liikmeks jääda," ütles Rubio intervjuus.

Artiklis öeldakse, et NATO liikmed on suures osas tagasi lükanud Trumpi abipalve aidata kaasa laevade läbipääsu taastamisele Hormuzi väinas, mille Iraan on sisuliselt sulgenud ja ähvardanud USA ja Iisraeli rünnakute järel kättemaksuga.

Meediakanalid meenutasid ühtlasi, et see energiavarustuse jaoks strateegiliselt oluline marsruut on suletud alates veebruari lõpust, mis on viinud nafta ja gaasi hindade järsu tõusuni.

"Kui see operatsioon on lõpule viidud, siis on läbipääs avatud nii või teisiti. See on avatud kas seetõttu, et Iraan nõustub järgima rahvusvahelist õigust ega blokeeri kaubanduslikku veeteed või teeb seda koalitsioon, mis koosneb riikidest üle kogu maailma ja ka piirkonnast endast koos Ühendriikidega, et tagada selle avatus," rääkis Rubio.

USA peamiseks vihaobjektiks on Hispaania, mis sulges oma õhuruumi Iraani operatsioonidega seotud Ameerika lennukitele. Seega on riik tõhustanud oma varasemaid püüdeid konfliktist distantseeruda keelates Ameerika baaside kasutamise Hispaania territooriumil.

Märkimisväärne on see, et Trump on tugevalt kritiseerinud ka Suurbritannia peaministrit Keir Starmerit pärast seda, kui too lükkas esmalt tagasi presidendi palve anda USA armeele juurdepääs riigi sõjaväebaasidele Iraani ründamiseks, kuid lubades seejärel Ühendriikidel neid baase kasutada piiratud kaitsetegevuseks.

"Ühendriigid saavad oma jõudu Lähis-Idas kõige tõhusamalt rakendada siis, kui nende käsutuses on liitlaste geograafilised asukohad ehk logistikakeskused Saksamaal, õhuväebaasid Ühendkuningriigis, mereväe rajatised Hispaanias ja ülelennuload, mis võimaldavad lennukitel takistusteta liikuda," selgitas väljaanne.

Trump on NATO sõjalist liitu juba pikka aega kritiseerinud ja seadnud korduvalt kahtluse alla selle asjakohasuse. USA president on samuti ärgitanud liitlasi nõustuma kaitsekulutuste suurendamisega viie protsendini sisemajanduse koguproduktist.