Väljaandele The Telegraph antud intervjuus nimetas Trump liitu paberist tiigriks ja märkis, et kaitselepingu ülevaatamine on nüüdseks "otsustatud".

Pinged Valge Maja ja NATO liikmesriikide vahel kulmineerusid pärast seda, kui liitlased lükkasid tagasi Trumpi nõudmise saata sõjalaevu Hormuzi väina.

Küsimusele, kas ta vaataks pärast konflikti lõppu üle USA liikmesuse alliansis, vastas Trump: "Oh jaa, ma ütleksin, et see on enam kui otsustatud. NATO pole minus kunagi usaldust äratanud. Olen alati teadnud, et see on paberist tiiger – muide, [Venemaa president] Putin teab seda samuti."

NATO partnerid pole näidanud soovi aidata avada väina, mida läbib tavapäraselt 20 protsenti maailma naftast. Teheran on väina nädalateks praktiliselt sulgenud, mis on kergitanud maailmaturu nafta- ja gaasihinnad kõrgustesse ning ähvardab tuua kaasa ülemaailmse majandussurutise.

"See, et nad kohal polnud, oli tegelikult uskumatu. Ja ma ei teinud isegi suurt müügitööd. Ma ei käinud peale. Arvan lihtsalt, et see peaks olema automaatne. Meie oleme olnud kohal automaatselt, ka Ukrainas. Ukraina polnud meie probleem. See oli test ja me olime nende jaoks olemas – me oleksime alati nende jaoks olemas olnud. Nemad aga meie jaoks polnud," rääkis Trump.

Eraldi tõi Trump esile Ühendkuningriigi, heites peaminister Keir Starmerile ette keeldumist sekkuda USA ja Iisraeli alustatud sõtta Iraani vastu ning vihjates, et Briti kuninglik merevägi pole selleks ülesandeks suuteline. 

"Teil pole isegi laevastikku. Te olete liiga vanad ja teil olid lennukikandjad, mis ei töötanud," sõnas ta Briti sõjalaevade seisukorrale viidates.

Küsimusele, kas Briti peaminister peaks kaitsekulutusi tõstma, vastas Trump: "Ma ei hakka talle ütlema, mida teha. Ta võib teha, mida iganes soovib. See ei ole oluline. Kõik, mida Starmer tahab, on kulukad tuulepargid, mis ajavad teie energiahinnad lakke."

Valge Maja rahulolematus pikaajaliste partnerite suhtes on süvenenud. 

Välisminister Marco Rubio süüdistas teisipäeval NATO-t olemast "ühesuunaline tänav", heites liitlastele ette, et nad ei lubanud kasutada oma sõjaväebaase. 

Enne intervjuud telekanalile Fox News ütles Rubio, et USA peab pärast Iraani sõja lõppu oma NATO-liikmesuse "ümber hindama".

"Arvan, et pole kahtlustki – kahjuks peame pärast selle konflikti lõppemist need suhted üle vaatama. Kui NATO tähendab ainult seda, et meie kaitseme Euroopat rünnaku korral, aga nemad keelavad meile baasiõigusi, kui me neid vajame, siis pole see kuigi hea kokkulepe. Sellises liidus on raske püsida," sõnas Rubio. 

Trump märkis The Telegraphile, et tal on Rubio kommentaaride üle hea meel.

USA president teeb kolmapäeval telepöördumise, et anda ülevaade sõja käigust. 

Teisipäeva õhtul märkis Trump, et sõda võib lõppeda kahe-kolme nädala jooksul. Ta kinnitas, et sõja ainus eesmärk on takistada Iraanil tuumarelva hankimist.

Eelmisel nädalal kirjutas The Telegraph, et Trump kaalub NATO reformimist eesmärgiga karistada liikmeid, kes ei täida kulutustenõudeid. 

Administratsiooni kõrgemad liikmed on toetanud mudelit, mis lubaks otsustada vaid riikides, kes piisavalt maksavad – see võiks takistada liitlastel otsustusprotsessides osalemist.

Presidendile lähedalseisvad allikad märkisid, et ta kaalub ka USA vägede väljaviimist Saksamaalt – samm, mida ta on arutanud alates eelmisel aastal ametisse naasmisest.

Trumpi nõue, et NATO aitaks teda sõjas Iraaniga, on tõstatanud küsimusi 5. artikli ehk ühise kaitse klausli kohta. 

NATO kaitseklauslit on rakendatud vaid korra – pärast 11. septembri terrorirünnakuid USA-le. Järgnenud Afganistani sõjas hukkus üle 1100 USA liitlasriigi sõduri, sealhulgas 457 Briti sõdurit. 

Klausel kehtib aga ainult juhul, kui NATO liiget rünnatakse, ega laiene seetõttu Iraani sõjale, mis algas 28. veebruaril USA ja Iisraeli ühiste õhurünnakutega.

Kui Hormuzi väin konflikti tõttu suleti, tegi Trump liitlastele üleskutse osaleda väina taasavamisel.

Mitmed NATO liitlased, sealhulgas Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, on väitnud, et on valmis "panustama asjakohastesse jõupingutustesse" Hormuzi väina julgeoleku tagamiseks. Samas ei ole nad ametlikult võtnud endale kohustust osaleda ühelgi missioonil. 

Ka Itaalia välistas igasuguse tegevuse enne Lähis-Ida sõja vaherahu.

Eesti avaldas välisministeeriumi kaudu valmisolekut oma väed Hormuzi väina saata.

Trump teatas sel nädalal, et Pariis ei lubanud Iisraeli suunduvatel lennukitel, mis olid täis sõjavarustust, üle Prantsusmaa territooriumi lennata. 

Ka Hispaania sulges õhuruumi Iraani sõjas osalevatele USA lennukitele.

Tsahkna: NATO on kasulik nii Euroopale kui USA-le

Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) kommenteeris, et Eesti hindab kõrgelt Ameerika Ühendriikide panust Atlandi-ülese julgeoleku kindlustamisse ja on alati olnud valmis oma liitlastega avatult ühise julgeoleku üle arutelusid pidama. Vihjed NATO-st lahkumisele või selle sammu kaalumisele on tema sõnul kahjulikud, isegi siis, kui seda tegelikult ei tehta.

"NATO on kasulik nii Euroopale kui USA-le, olles kindlustanud julgeolekut mõlemal pool Atlandi ookeani ligi 80 aasta vältel. NATO nõrgenemisest kaotaksid kõik liitlased," sõnas Tsahkna.

Tsahkna meenutas, et NATO artikkel 5 on alliansi ajaloos käivitatud vaid ühel korral ja seda Ameerika Ühendriikide toetuseks pärast 11. septembri terrorirünnakuid. "NATO liitlased on USA kõrval osalenud operatsioonidel Afganistanis, Iraagis ja mujal."

"Iraagis ja Afganistanis jättis elu kokku 11 Eesti sõdurit, vigastatud oli üle saja. Seejuures maksis Eesti elanike arvu kohta Afganistanis kõrgeimat hinda," lausus ta.

Tsahkna rõhutas, et kõik NATO liitlased kulutavad tänaseks kaitsele kaks protsenti SKP-st, mitmed liitlased palju enam. "See tähendab, et NATO Euroopa liitlased ja Kanada on viimastel aastatel toonud kaitsevõime tugevdamiseks juurde miljardeid ning see tõestab, et liitlased võtavad kaitsevõime tugevdamist tõsiselt," ütles Eesti välisminister.

"Jätkame tegutsemist selle nimel, et Euroopa võtaks oma maailmajao julgeoleku kindlustamisel veelgi suurema rolli. Peame tegudega tõestama, et suudame panustada julgeolekusse nii üksi kui liitlassuhtes," ütles Tsahkna.

Kallas: USA taga on 31 liitlast

Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas ütles kolmapäeval "Aktuaalse kaamera" otsestuudios, et NATO-st lõikab kasu ka USA.

"NATO on ikkagi geostrateegiline liit ja selle mõte on olnud selle liikmete kaitsmine. Ja tegelikult, kui vaadata suuri jõude või superjõude maailmas, siis mis eristab Ameerikat, on just see, et ta tema taga on 31 liitlast, kes on valmis temaga minema sõdadesse," ütles Kallas.

"Meil algas täna veteranikuu ja see just näitab seda, et meie oleme nendes sõdades käinud ja seal ka inimesi kaotanud," lisas ta.

Kallas rääkis, et Euroopa Liit on valmisUSA toetuseks hoidma Punast merd avatuna. "Huutid on nüüd sellesse võitlusesse ka sisenenud ja ka see kaubandustee tuleb avatuna hoida. Samuti oleme valmis oma operatsioonidega panustama pärast seda, kui akuutne sõjafaas on möödas, nii nagu ka teised liitlased," lausus Kallas.