USA president Donald Trump kutsus laupäeval riike üles saatma laevu Hormuzi väina julgeolekut tagama. Väina läbib umbes viiendik maailma naftatarnetest.

Tsahkna nentis, et olukord Hormuzi väinas on väga keeruline ning puudutab maailma varustuskindlust nii nafta, gaasi kui ka väetise asjus. Olukorra rahunemist välisminister ei näe.

"Ameerika Ühendriikide president on öelnud, et ootab NATO liitlastelt tuge, aga selle andmine ei käi abstraktselt. Eesti positsioon on, et kui Ameerika Ühendriigid selle teema näiteks NATO-s või bilateraalselt tõstatavad, siis oleme kindlasti valmis neid küsimusi arutama," lisas ta.

Välisministri sõnul on kõigepealt vaja selgeks teha, millist abi ja tuge USA soovib ning mis oleks selle eesmärk. 

"Kui räägime sõjalisest abist, peavad olema väga selged plaanid," rõhutas Tsahkna. "Hetkel võime öelda, et Euroopa pool ei ole teadlik Ameerika Ühendriikide strateegilistest eesmärkidest. Ausalt öeldes ei olnud me teadlikud ka siis, kui see sõda algas, nii et selles mõttes on seal palju küsimusi."

Ta rõhutas, et  Eesti on olnud Ameerika Ühendriikidele läbi aja usaldusväärne partner, kui vaadata kasvõi Iraagi või Afganistani missioone ning et Eesti on alati oma liitlasele toeks, kui seda vaja on.

Eestil on kolm miinitõrjelaeva ning tegevväelased käivad nii suuremate kui ka väiksemate koosseisudega välisoperatsioonidel. Praegu ei ole veel selge, milline oleks Eesti võimalik panus Hormuzi väinas.

"See kõik sõltub tegelikult sellest, mida Ameerika Ühendriigid üldse küsivad, kui nad küsivad. Tänaseks hetkeks ei ole NATO tasemel ametlikku küsimist toimunud. On erinevad liitlasriigid, kes on valmis teemat arutama, aga on ka neid – näiteks Saksamaa ja britid –, kes on öelnud, et nad ei näe oma vägede sinna saatmist. See kõik on veel nii toores," sõnas Tsahkna.

Välisminister tõdes, et Eestil ei ole palju võimekusi, millega panustada. 

"Me peame arvestama ka seda, et seesama Hormuzi väin on kohati pisut rohkem kui 30 kilomeetrit lai. Kui räägime teoreetiliselt laevadest või mere navigatsioonist, siis see tähendaks, et ka rannik tuleks võtta kontrolli alla, kuna sealt on võimalik väga lihtsalt tabada kõike, mis mere peal liigub," sõnas Tsahkna.

Ta rõhutas, et olukord on sõjaliselt väga keeruline ning ka Venemaa poolt tulev oht Euroopas ei ole kusagile kadunud. "Ta sõdib täie jõuga Ukrainas ja ähvardab samamoodi meie regiooni, nii et see on komplekssem pilt. Ma ei näe, et see olukord Lähis-Idas kuidagi lihtsalt ja kiiresti laheneks."

Kui NATO ega Euroopa Liit ei leia konsensust operatsioonil osaleda, võib Eesti panustada ka eraldi riikide grupis.

"Kui vaatame viimaste aastakümnete erinevaid missioone, siis on need tavaliselt toimunud koalitsioonide näol ehk formeerub mingisugune riikide ühendus. NATO tervikmissiooni käivitamine – selle eesmärk on kaitse – on alati palju keerulisem, sest see eeldab kõigi liikmesriikide nõusolekut, mida me hetkel võib-olla isegi ei näe," rääkis Tsahkna.

Küsimusele, kas Eesti riikidevahelistel läbirääkimistel survestab liitlasi USA-le appi minema, vastas Tsahkna: "Eesti on välja öelnud oma poliitilised seisukohad: toetame Ameerika Ühendriike ja ka Iisraeli, mis puudutab Iraani režiimi nõrgestamist ning nende relvaprogrammide hävitamist. Seda poolt me poliitiliselt toetame, kuid meie roll ei ole pidada läbirääkimisi ega kutsuda teisi liikmesriike üles sõjaliselt sekkuma – iga riik otsustab ise."

"Eesti on NATO liitlasriigina laua taga ja suhtlus käib aktiivselt. Rääkisin alles eile õhtul meie suursaadiku Jüri Luigega ja sain ülevaate, kes kellega mida on arutanud. Eesti on selles kogukonnas aktiivne," lisas ta.

Mihkelson: oluline on veenda liitlasi Ühendriikidele appi minema

Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul näitab Lähis-Idas toimuv, et Ameerika Ühendriigid ei suuda ilma liitlasteta saavutada sellist edu, nagu president Donald Trump on lootnud.

"Ta võib-olla töötab siiski ka selle nimel, mis on lõppkokkuvõttes Eesti julgeolekupoliitika huvides – et liitlasruum on vajalik kõigile osalisriikidele, sealhulgas ka Ameerika Ühendriikidele," ütles Mihkelson.

Tema sõnul on mõttekoht see, milline võiks olla liitlaste panus rahvusvaheliste mereteede lahtihoidmisele.

"Ma arvan, et siin ei tohiks olla ruumi sellisele arutule ülbitsemisele, et "vaadake, enne te sõimasite meid ja nüüd te tahate meie abi". Maailma majanduses toimuv on kõigi meie huvides. Kohti, kus on vaja tähelepanu, on lisaks Hormuzi väinale veelgi, eriti kui peame silmas näiteks Jeemeni huthide tegevust samasuguse kaubatee häirimisel Punasel merel," rääkis Mihkelson.

Mihkelsoni hinnangul tuleks liitlastega Lähis-Idas toimuvast rääkida ka Ukraina-võtmes.

"Ameerika liitlastega tuleb rääkida ka sel teemal, sest me näeme, et Venemaa ei ole oma agressiooni peatanud. Ta ei taha tegelikult saavutada rahu tingimustel, mis oleksid ennekõike ukrainlaste huvides. Venemaa nõuab kapitulatsiooni, mitte rahu. Selles olukorras peavad ka Ameerika liitlased aru saama, et panus, mis on rahu saavutamiseks Ukrainas tehtud, on ebapiisav," ütles ta.

"Mõelgem kasvõi sellele, et Iraan peab koos Venemaaga seda sõda Euroopa vastu. Esimene Iraani droon tabas Ukrainas sihtmärki aprillis 2022, seega ei saa neid konflikte näha eraldiseisvate sõdadena," lisas ta.

Suurbritannia peaminister Keir Starmer ja Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz ütlesid esmaspäeval, et see ei ole NATO sõda.

"See on alati selline eufemism, et mis see siis täpselt on," kommenteeris Mihkelson. "Me näeme, et meie liitlane Türgi on juba tegelikult olnud osaliselt sihtmärk. NATO sõda on alati siis reaalsus, kui ühte meie liitlasriiki rünnatakse. Küsimusele, kas toimuv mõjutab meie julgeolekut, on vastus "loomulikult" – ning seda mitte ainult kaudselt, vaid ka vahetult."

Liitlaste üksteisesuunaline parastamine lõhuks liitlasruumi ja tooks kasu vaid Venemaale, täheldas Mihkelson.

Mihkelsoni hinnangul ei peaks praegu Eesti kaaluma sõjaliste vahendite saatmist, kuna riigi enda julgeolekukeskkond on dünaamiline, küll aga peaks Eesti tegema aktiivset diplomaatilist tööd, et tõstatada liitlaste seas teemasid, mis on olulised ühtsuse hoidmisel ja ühtse strateegia kujundamisel. 

Mihkelson rõhutas, et Eesti ülesanne on selgitada Euroopa riikidele, et USA aitamine ja üheskoos tegutsemine on kõigi huvides. Ta tõi välja, et Pärsia lahel toimuv mõjutab maailmamajandust ega ole üksnes ameeriklaste mure. 

"Siit tehakse järeldusi selle kohta, kas me oleme suutelised rahvusvaheliselt tagama mereteede lahtiolekut või mitte ning kas meil on selleks piisavalt jõudu ja poliitilist tahet. Isolatsiooni mängimine kindlasti kaasa ei aita. On selge, et ükskõik, kuidas see sõda hetkel ka ei lõpeks, jagub ebastabiilsust Lähis-Idas tõenäoliselt veel päris pikaks ajaks. See tähendab, et kui me ei pööra sinna tähelepanu koostöös liitlastega, siis me ka oma julgeolekut ei tugevda," ütles Mihkelson.

Pevkur: peame olema valmis seda arutelu pidama

Kaitseminister Hanno Pevkur (RE) ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Hormuzi väina sulgemine toob kaasa väga laialdased mõjud ning liitlaste ühine ülesanne on vaadata, kuidas see võimalikult kiiresti ära lahendada. 

"Kui ühel liitlasel on ettepanek teemat arutada, siis on igati mõistlik vaadata, mida me saame ühiselt teha. Praegu konkreetselt midagi küsitud ei ole. Kui ameeriklastel on selgem arusaamine, mida nad liitlastelt ootavad, siis peame olema valmis seda arutelu pidama," rääkis Pevkur.

Ta rõhutas, et hetkel puudub arusaamine, mida täpselt oodatakse. Kaitseminister märkis, et üks aktiivsemaid meetmeid, millega Eesti on NATO tegevustes osalenud, on miinitõrjegrupp. 

"Kas sinna kaasatakse NATO miinitõrjegrupp või oodatakse mingit demineerijate panust või hoopis laevakaitsemeeskondade panust – selle kohta on hetkel vara midagi öelda," lisas Pevkur.

Kaitseminister selgitas, et Hormuzi väina on üsna keeruline kaitse all hoida, sest selle kitsamates kohtades on tegemist 30–40 kilomeetri laiuse väinaga, ning väga suur osa laevatatavast osast on Iraani rannikule lähemal, mis tähendab, et laevad on suurtüki laskeulatuses.

"Suurtükkide vastu kaitse ülesseadmine tähendab seda, et sa pead kontrollima ka kaldajoont ning seetõttu ei ole see kindlasti väga lihtne ülesanne," sõnas ta.

Pevkuri sõnul on mõistlik arutada väina kaitset NATO-s, kuna seal on olemas selleks struktuurid ja korralduslik pool. "Kuid meil on Ameerika liitlastega olnud ka kahepoolseid kokkuleppeid, näiteks viimati Iraagis Erbilis," lisas ta.