"Kui tahame selles piirkonnas julgeolekut tagada, oleks lihtsaim viis kasutada olemasolevat operatsiooni ja seda ehk veidi muuta," ütles Kallas esmaspäeval Brüsselis ajakirjanikele enne EL-i välisasjade nõukogu kohtumist.

Euroopa Liit käivitas operatsiooni Aspides 2024. aastal pärast Jeemenis tegutsevate huthi mässuliste rünnakuid kaubalaevadele Punasel merel. EL-i välisministrid arutavad esmaspäeval, "kas selle missiooni mandaati on võimalik muuta," ütles Kallas.

Tema sõnul uurivad EL-i riigid lisaks operatsiooni Aspides ümberplaneerimisele võimalust luua piirkonna jaoks nn tahtekoalitsioon (nagu on loonud Ukrainat toetavad riigid – toim.). "Samuti peame välja mõtlema, kuidas Hormuzi väin võimalikult kiiresti avada," märkis Euroopa diplomaatia juht nõukogu kohtumise päevakorrast rääkides.

The closure of the Strait of Hormuz hurts the global economy and helps Russia fund its war.

It is affecting our partners in the region and is dangerous for global energy supplies.

Today, EU Foreign Ministers will discuss how to better protect shipping in the region, including… pic.twitter.com/iJSVdT7FqA

— Kaja Kallas (@kajakallas) March 16, 2026

Hormuzi väina läbib umbes viiendik maailma naftatarnetest. Pühapäeval teatas USA president Donald Trump, et osana oma sõjast Iraani vastu vajab ta Hormuzi väina julgeoleku tagamiseks teiste riikide, sealhulgas NATO liitlaste, abi.

Budrys: NATO peaks kaaluma USA üleskutset Hormuzi väina taasavamiseks

NATO riigid võiksid kaaluda USA palvet aidata taasavada Iraani rünnakute all olev Hormuzi väin, kui selline taotlus esitatakse, ütles esmaspäeval Leedu välisminister Kęstutis Budrys.

"NATO riigid peaksid seda kaaluma, kui USA-lt selline palve laekub. (...) Peame vaatama kogu operatsioonikeskkonda ja võimeid, millega saaksime panustada. Kindlasti ei saa me sellist ideed kõrvale heita," ütles Budrys.

"Meil on olnud mitmeid olukordi, mis on eskaleerunud tasemeni, kus oli vaja liitlaste ja rahvusvaheliste organisatsioonide sekkumist. Nüüd oleme näinud USA toetuspalvet kahepoolsel alusel. Kui nad soovivad sellise rahvusvahelise organisatsiooni toetust, siis me loomulikult kaalume seda," lisas Budrys Brüsselis enne Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumist ajakirjanikega rääkides.

"Kindlasti ütlen oma kolleegidele, et me ei tohiks teha strateegilist viga ja hakata revideerima Venemaa või Valgevene vastaseid sanktsioone. Püüda sel viisil lühiajaliselt naftahindu langetada oleks keskpikas ja pikas perspektiivis tohutu strateegiline viga," märkis ta.

"Miski pole kallim kui odav Vene nafta. Ja me oleme seda oma ajaloos juba näinud," rõhutas Leedu välisminister.

Maailma naftahinnad tõusid 40–50 protsenti pärast seda, kui Iraan blokeeris Hormuzi väina ning ründas Pärsia lahe energia- ja laevandustaristut. Teherani tegevus on kättemaks USA ja Iisraeli sõjaliste sammude eest islamivabariigi vastu.

Tsahkna: oleme valmis arutama USA-ga olukorda Hormuzi väinas

Välisminister Margus Tsahkna ütles esmaspäeval, et kui Ameerika Ühendriigid tahavad liitlastega arutada olukorda Hormuzi väinas, on Eesti selleks valmis.

"Oleme alati valmis USA-ga arutelusid pidama, sealhulgas praegu seoses olukorraga Hormuzi väinas. Nüüd tähendab see aga esmajoones tarvidust mõista USA eesmärke ja plaane käimasolevas konfliktis," ütles Tsahkna välisministeeriumi saadetud pressiteate vahendusel.

Välisministri sõnul peab NATO fookus jääma Euro-Atlandi ruumile ja Venemaa agressioonile Ukrainas.

"Konflikt Lähis-Idas on näidanud, et Euroopa ja Lähis-Ida julgeolek on omavahel tihedalt seotud. Samal ajal kui Venemaa toetab Iraani, on Ukraina tõestanud valmisolekut aidata Laheriike ja teha piirkonnas koostööd USA-ga," ütles Tsahkna. "Seetõttu on selge, et toetus Ukrainale ja surve Venemaale peab jätkuma."